Siin maailmas pole ju kohta, miskit mis oleks jäävat,. Ei kedagi, keda võiks olla... pole kedagi...kedagi..... Isegi kõige kallimad hakkavad selga pöörama, need kes kunagi on rääkinud kui kallis ma neile olen!
Kui sa must nii palju hoolid,siis millepärast mängid sa psühholoogi kellegile kes pole keegi. Oled sa unustanud et sinu kõrval on üks kes ilma sinuta ei saa? ja kes hetkel vajab sind veel eriti? Selle asemel et olla toeks "mittekeegile" võiksid sa minu kõrval püsida, enne kui minagi otsad annan. Ma tean et sa ei vaja mind nii palju kui mina sind-aga mul oleks hea meel kui sa mind natukenegi vajaks. Tunnen end nii kasutuna. Või nagu assele omane-ma olen nii kuulsusetu:(


A mis saab.kui sa ühel päeval näiteks helistad mulle. ja ma lihtsalt ei vasta. mind lihtsalt ei ole enam...mis siis saab? Oleks sul kahju?Kui, siis ainult viisakusest,mitte sellepärast,et sa hoolid. On mul õigus?

Meeldib!