Ema küsib et kuhu ma lähen .
Ma vastan : Täna öösel ma ei maga
.
Võtan tossud ja lähen .
Väljas on pime ja ringi
liiguvad kambad .
Ma lähen ja ei vaata tagasi .
Jõuan
lõpuks randa .
Ma ei ole seal rannas varem käinud .
Ei tea
kuhu ma sattusin .
Kuid see pole oluline .
Vaatan merd .
Kuulen
samme ja itsitamist .
Vaatan ..
Seal sa oled koos teisega
.
See teeb haiget .
Sa vaatad mulle otsa ja naerad .
Saan
aru , sa oled rõõmus .
Kuid mõistus on sul alles .
Jalutan
minema .
Pisar voolab , voolab ka teine .
Tahaks karjuda ,
kuid ei suuda .
Miks ?
Jooksen , jooksen nii kiiresti kui
saan .
Sa hüüad mulle järgi mu nime .. kuid saa aru ma ei taha
enam .
Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha .
Ma
istun maha .
Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel .
Ma
võtan kätte killu .
Jään mõtlema .
Kas sa oled seda väärt ?
Ilmselt
mitte , aga ma ei suuda enam .
Ma asetan vaikselt klaasikillu
randme peale .
Järsku sa hüüad : Ära tee , sa ei tohi !
Sa
oled üksi .
Aga see ei loe .
Ma vaatan sulle otsa .
Tuleb
peale nutt .
Sa jooksed minu poole .
Ma ei oota enam , ma
tõmban killuga üle randme .
Vajun liiva peale .
Sa tuled
ja haarad mind oma käte vahele .
Sa ütled : Palun vabandust !
Ma
vastan sulle : Liiga hilja !
Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!