Fänni unistusest sügava armastuseni 11. osa
27, Los Angeles, USA

Eelmises osas:

*Ma vastasin telefonile. Mina: Hallo! Kes on? ???:...*

???: Tsau! Ma olen Cody, Cody Simpson, mäletad?
Ma hakkasin selle peale täiega naerma, ja sain naerukad ka veel. :D
Mina: Haha, muidugi ma mäletan sind Cody. Nagu kes ei teaks sind?! A miks sa muidu helistad?
Cody: Hmm... ma mõtlesin et tahaks rohkem sind tundma õppida, ja et äkki sa tahaksid minuga jalutama tulla. Noh, ma saan sulle linna ka näidata. Ainult kui sa tahad.
Mina: Haha, muidugi ma tahan. Mis kell ja kus me kokku saame?
Cody: Kell 6 sinu tänava lõpus?
Mina: Okei, näeme siis.

TELEFONIKÕNE LÕPP

Wow, kas see kõik tõesti toimub? Kas ma lähen tõesti Codyga jalutama? See peab küll uni olema. Väga hea uni. Okei, igaljuhul, ma läksin kööki ja ema oli seal.
Mina: "Emme, kas ma võin klassikaaslasega jalutama minna. Noh, et üksteist tundma õppida ja ta saab mulle linna ka näidata?"
Ema: "Hmm... ja kas ma tohin teada kes ta on?"
Ma punastasin, seda oli nii imelik öelda.
Mina: "Hmm... a... Cody."
Ema: "Cody? Cody Simpson? See sama poiss kellesse sa nii armunud oled?"
Ma punastasin veelgi rohkem. Miikksss?!
Mina: "Emme, ta on ainult laulja. Ja ma ei ole temasse NII armunud. Ta on ainult sõber. Niisiis, kas ma võin minna? Sa ise ütlesid, et oleks hea kui ma siin endale sõpru leian ja mul siin hea elu on."
Ema: "Okei, millal sa lähed?"
Mina: "Kell 6."
Ema: "Okei, aga ära hilja peale jää."
Mina: "Okei, ma ei jää. Aitäh."
Yaay, ma võin minna. Issand, miks ma nii õnnelik olen?! Eile ma mõtlesin, et ma hakkan siinset elu VIHKAMA. Ja ma tahtsin nii väga koju tagasi minna. Aga mida kuradit ma nüüd mõtlen?! Mõnes mõttes mulle MEELDIS siinne elu praegu nii väga. Ja ma ei tea kuidas, aga praegu ma ei tahtnud üldse L.A'st lahkuda. Kas see oli tõesti Cody pärast?!
Igaljuhul, kell oli umbes 15.30. Läksin oma tuppa ja avasin läpaka. Logisin msni ja twitterisse sisse (nagu alati :D). Wow, Getu oli sees. Nii vara?! Ma hakkasin temaga rääkima.

MSNI JUTT

Mina: Tsau! Miks sa nii vara üleval oled?
Getu: Mul ei olnud und ja ma otsustasin arvutisse tulla. Pealegi mul hakkab kool kell 8. Ja kuidas sinu esimene koolipäev möödus?
Mina: Okei. Hmm... see oli normaalne :)
Getu. Haha. Kui sa nii räägid, siis pidi küll midagi väga head sinuga juhtuma. Nii et räägi mulle.! :D
Jumal küll, kas ma peaksin talle ütlema. See on nagu nii imelik. Okei, mida iganes. See ei ole ju nii suur asi. Või on?!
Mina: Okei. Seda on nii imelik öelda, aga ma olen Codyga ühes klassis... *arg naeratus*
Getu: Näed, haha, ma ütlesin et sa näed teda.
Mina: Palun, ole vait. Ja... hmm... ma olen tema pinginaaber ajaloos... *arg naeratus* (ära ütle midagi)
Getu: Wow, tüdruk. Kas sa ise ka tead kui palju sul veab?!
Mina: Jumal küll. See ei tähenda, et kui ma temaga pinginaaber olen, siis mul kohe nii veab!
Getu: Midaiganes, aga ikkagi sul veab. Niisiis, mida sa täna õhtul teed?
Okei, seda oli 100 korda piinlikum talle öelda.
Mina: Hmm... ma lähen Codyga jalutama...
Mul ei olnud võimalust talle midagi muud kirjutada, sest ta nagu ründas mind. Lol :D XD
Getu: Omb, kas sa teed muga praegu nalja v?! Sa lähed Codyga välja?! Jumal küll, tüdruk, sul tõesti TÄIEGA veab.
Mina: Getu! Ma ei lähe temaga VÄLJA. Ainult jalutama. Ta saab mulle siis linna näidata ja me saame üksteist rohkem tundma õppida. Sa peaksid õppima tegema vahet välja minemise ja jalutama minemise vahel.
Getu: Mida iganes. Ega neil suurt vahet ei olegi. Nii et jah. Ja ära mitte mõtlegi vastu vaielda! Getu võidab alati ;)
Mina: Mida iganes. Ma ei taha sellel teemal rohkem rääkida. Millal sa koju jõuad?
Getu: Haha, näed, ma ütlesin sulle! Ja kindla peale ta meeldib sulle! Noh, ma arvan et ma olen tagasi umbes kella 4 paiku. Aga ma pean nüüd minema. Soovin edu Codyga. Räägime parem homme või mõni päev ;)
Mina: Oh, ole vait! :D Tsau! :D ♥

MSNI LÕPP

Ma läksin twitterisse. Nagu alati, vaatasin ma Cody kasutajat. Ta oli midagi umbes tund aega tagasi tweetinud. Ja seal oli kirjas 'Täna oli nii hea koolipäev, pärast pikka aega...' Ma mõtlesin. See päev oli tema jaoks parim... ja see päev oli see kui ma uude kooli läksin. Imelik. Ok, mida iganes. Niisiis ma tweetisin 'igatsen vana kooli. Ja ma igatsen oma tüdrukuid nii väga.'
Ma otsustasin kodused ülesanded enne õue minekut ära teha. Minu õnneks polnudki midagi erilist teha. Peale õppimist panin koolikoti homseks kokku. Kell oli 5 ja ma läksin alla õhtust sööma. Söömise ajal ema ütles: "Noh, Harry, kas sa tead et Mel leidis kaks sõpra koolist?"
Oh, jah, muidugi, arvatavasti ta hakkab sellest rääkima et ma Codyga jalutama lähen. Aitäh, emme -.-
Isa: "Oh, ma ei teadnudki seda. Hea et sa endale sõbrad leidsid. Ja mis nende nimed on?"
Ema: "Tüdruk Sassy ja poiss Cody."
Sellel hetkel tahtsin ma lihtsalt ära surra.
Isa oli üllatunud: "Wow, poiss?! Cody?! See sama poiss?! Cody Simpson?!"
Tundub, et ema vastas mu küsimustele.
Ema: "Jah, see sama poiss. Ja arva mida, ta läheb temaga välja täna."
Okei, ma pidin lihtsalt midagi ütlema.
Mina: "Emme! Ma ei lähe temaga VÄLJA. Lihtsalt jalutama. Issand, mis sul kurat võtaks viga on?"
Ma sain vihaseks ja jooksin oma tuppa. Ma ajasin kogu oma viha kaisukaru peale ja sõimasin teda natuke (ma teen nii, kui vihane oled kellegi/millegi peale XD).
Selleks ajaks oli kell juba 5.30. Ma vahetasin riided ja kammisin juuksed: http://www.polyvore.com/cgi/set?id=40611839 Panin telefoni püksitasku ja läksin välja kuna ei suutnud majas enam olla. Jalutasin tänava lõppu ja istusin kivile. Paar minutit hiljem Cody tuli. Appi, ta nägi nii armas välja.
Cody smiled: "Tsau ilus! Kui kaua sa siin oodanud oled?"
Ma punastasin: "Tsau! Sa ei pea mulle koguaeg 'ilus' ütlema. ;) Ja mitte kaua, 5 minutit."
Cody: "Ma lihtsalt pean ütlema 'ilus' ilusale tüdrukule. *winks*
Ma punastasin veelgi rohkem: "Ah, mida iganes! Kuhu me lähme ja mida teeme?"
Cody: "Hmm... ma tean ühte mugavat kohta kus me saame rääkida ja istuda. See ei ole siit väga kaugel."
Ma naeratasin: "Okei, lähme."
Me lihtsalt rääkisime üksteisest. Ma ei suutnud olla ilma et oleksin teda piilunud. Ta oli nii armas. Oh, ole vait Mel! Aga ta oli armas. See oli aga küll ime, et ma temaga nii vabalt rääkida sain. Tavaliselt ma ei oska poistega normaalselt rääkida. Kõik oli temaga nii mugav.
10 minutit hiljem ta ütles: "Okei, me oleme peaaegu kohal." Ja jah, me olimegi kohal. Mu suu vajus lahti kui ma seda nägin...

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mida või keda ma nägin? Kas meeldis? Kommenteerige ja pange like ;) Sorry et ma panin inglise keeles *winks* asja sinna. Mõnda inglise keelset sõna on lihtsalt raske ja imelik eesti keelde tõlkida. Aga te saate aru küll ;) Järgmine osa arvatavasti nädala pärast. :D

~Lallu ^^


20 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.