Sa tulid kui täiesti võõras,
käes leekivpunane roos
,
kuid millega tutvust saab mõõta
,
kaua selleks peab olema koos
Ühel päeval võõrast saab tuttav,
vahel sõber kuid hoopiski võõrdub,
elu kahjuks me ümber on ruttav
,
tuttav möödub, kuid tundmatu pöördub
Peatub hetk ja ma selgelt näen
nendes sinistes silmades ennast
,
hetkeks puutuvad kokku me käed
möödub hetk, aeg edasi lendab
Aga kripeldus hinge jääb alles
,
kas me kohtume millalgi veel
,
kas öelda ma saan siis sulle
mul sind näha on väga hea meel
.
Super armas luuletus!!