Kirev ja vastuoluline maailm,

nii palju erinevaid värve...,

nii sügav on tunnete kaev,

ja mitu kirede järve.

Armastusest vihkamiseni

on vaid sammuke väike,

sõbralikust naljast pilkamiseni...,

sinna jõuda on kohutavalt kerge.

Välimus võib sageli eksitada,

ja hinge ilu me märkame hilja.

Armastus võib suure valu tekitada,

mitte alati kannatus kanna vilja.

Nii kaunis ja armastatud roos

torkab veriseks hoolitsevaid sõrmi,

aga tema väline ilu ja uhke poos

toidab paljusid januseid hingi.

Teeserval laisalt vedeleb kivi,

ta peale komistad pimedal ööl,

ta hall ja sa ei tea ta nime

ja päeval ta on alati külm.

Aga öösel kiirgab ta soojust

ja pakub seda ka sulle...,

istu ja ära ole pahas tujus,

loe tähti ja lehvita kuule.

Meeldib! 14