Valga gümnaasiumi 10.b klassis õppinud Triinu Eglit asub sügisest koolipinki hoopis Tartumaal. Valgast lahkumise põhjustasid probleemid kahe õpetajaga, kes ema hinnangul last alahindasid ja ta eneseväärikust riivasid.

Mures lapsevanem Ija Eglit pöördus toimetuse poole, et ka teised lastevanemad saaksid teada, kuidas gümnaasiumis tema lapsega käituti. Mais kirjutas ema kooli juhtkonnale avalduse lapse koolist lahkumise kohta ning tütar alustab õpinguid 10. klassis uuesti – juba Lähte ühisgümnaasiumis.

«Triinu lõpetas Valga põhikooli neljade-viitega ning tema lemmik­aine oli keemia, mille lõpueksami sai ta viie,» alustas Eglit väikese tagasivaatega. «Pärast põhikooli lõpetamist sooritas ta edukalt sisseastumiskatsed ning sügisel alustas õpinguid Valga gümnaasiumi 10.b klassis, reaalklassis.»

Hakkas kahtlema põhikooli tasemes

Algul, kui tütar hakkas saama keemias ja füüsikas mitterahuldavaid hindeid, arvanud ema, et tal on uues koolis kohanemisraskused või siis ei ole ta veel õppetööle nii pühendunud. «Mõtlesin, et kas tõesti õpilane, kes põhikoolis õppis hästi, ei suuda gümnaasiumis isegi kolmele õppida? Hakkasin juba põhikooli õpetamise tasemes kahtlema,» selgitas lapsevanem.

«Tean ja tunnen oma last: ta on kohusetundlik ja tubli tüdruk, kes ei jäta kunagi kodutöid tegemata ega puudu koolist põhjuseta,» kinnitas lapsevanem.

Ema sõnul oli põhikoolis õppides tütre tugev külg just reaalained ja ta ei oleks üldse üllatunud olnud, kui kehvad hinded oleksid tekkinud näiteks keeltes.

Nähes lapse ahastust, endassetõmbumist ja pisaraid ning vesteldes lapse ja tema klassikaaslastega tegi ema järelduse, et probleem ei ole mitte tema lapse võimetes ja töökuses, vaid kahe õpetaja – klassijuhataja ja keemiaõpetaja Merike Madala ning füüsikaõpetaja Arnold Eisleri – suhtumises.

«Nad võivad ise olla targad, kuid nad ei suuda oma tarkust lastele edasi anda ega õpetada nii, et laps seda omandada suudaks ja sellest ka aru saaks. Võib-olla ainult väga andekad lapsed on võimelised nende tarkusterad omaks võtma, kuid keskmine õpilane vajab palju rohkem selgitamist, tähelepanu ja järeleaitamist, kui nemad seda vajalikuks peavad,» arvas lapsevanem.

Eglit ei pea näiteks loomulikuks, kui klassi 23 õpilasest 19 füüsika kontrolltöö hindeks kahe või ühe sai. «Sellisel juhul peaks õpetaja juba peeglisse vaatama ja küsima endalt, mis on lahti, et keegi lastest enam füüsikast aru ei saa,» kinnitas Eglit. Enamus lapsi klassis ei saa tema veendumuse kohaselt olla rumalad, sest gümnaasiumi reaalklassi valitakse välja ju koolipürgijatest parimad.

Kool ei tahtnudki mõista

Probleem läks tema sõnul nii hulluks, et sekkumine muutus vältimatuks. «Kui halbade hinnetega kaasneb veel lapse alandamine ja mõnitamine, lausa vaimne terror, ei saa rääkida õigest pedagoogilisest käitumisest. Ning kes siis veel, kui mitte ema, peaks lapse eest välja astuma ning õiglust otsima,» põhjendas Eglit oma sekkumist.

Koolist saadud vastused teda ei rahuldanud. «Öeldi, et gümnaasium on vabatahtlik – seal peab igaüks ise hakkama saama ning õpetaja ei pea lapsi õppima utsitama. Leian, et see on siiski poolik tõde, sest lapsed, kes tulevad uude keskkonda, vajavad aega kohaneda, vajavad mõistmist ja tuge. Aga just seda nad oma klassijuhatajalt ei saanud, küll aga süüdistusi ja etteheiteid,» nentis Ija Eglit

Ema ütluse kohaselt ütles klassijuhataja näiteks lastevanemate koosolekul kõigile, et klass on nõrk, vundament madal ning lapsed ei taha tööd teha ega korralikult õppida.

Ija Eglit väitis, et on rääkinud probleemist õppealajuhataja Rudo Lillelehe ning füüsikaõpetajaga, muutunud ei ole aga midagi. «Lapse koolist lahkumisel ei tundnudki klassijuhataja huvi, mis otsuse põhjustas,» imestas ema.

Tuupis kõvasti

Triinu Eglit ütles, et nii palju, kui ta käesoleval õppeaastal füüsikat ja keemiat on õppinud, ei ole ta varasemalt kunagi teinud. Tüdruk lisas, et ei saanud kahtesid mitte sellepärast, et ei viitsinud õppida, vaid sellepärast, et ei saanud õpetatavast aru. Seda olevat kurtnud ka teised lapsed.

«Kohe esimese kuuga sai mulle selgeks, et kuna olen põhikoolist, ei loodetagi minust rohkemat,» ütles Triinu. «Füüsikaõpetaja ütles mulle korduvalt, et põhikooli omadel ei ole mingisugust taset ning oleme tõeliselt tumedad.»

Tüdruk väitis, et isegi kui ta õppis ja arvas, et sooritas kontrolltöö hästi, sai ta füüsikas ikka kahe, kuigi viiest ülesandest kolm olid täiesti õiged.

Ta tunnistas, et põhikoolis oli füüsika õpetamise tase ehk tõesti veidi kehvem, kuid keemias kindlasti mitte. «Keemia oli minu lemmikaine ning tundsin ise, et oskan seda hästi. Kui sain aru, et minu pingutused ei anna tulemust, lõin aga juba ise ka käega ning varsti oli aeg, kus olin rõõmus, kui sain ühe asemel kahe,» nentis Triinu.

Ta lisas, et olles pöördunud keemiaõpetaja poole täiendavate selgituste saamiseks, vastati talle, et gümnaasiumis tuleb osata iseseisvalt tööd teha.

Aprillis oli Triinul kurgumandlite operatsioon, mistõttu ta mitu nädalat koolist puudus. Selle järel arvas ta, et õpetajate niisuguse suhtumise juures ei ole tal mõtetki järeleaitamise tundidele ja vastamistele mõelda ega julgenudki enam õpetajate poole pöörduda.

«Mu tütar oli kaotanud usu endasse ja oma võimetesse ning kuna teda ootas ees suvetöö füüsikas, otsustasime pereringis, et Triinu lahkub gümnaasiumist,» põhjendas ema tehtud otsust.

Pere sai enesekindluse tagasi

Koos õega, kes lõpetab sel aastal viitega põhikooli, käidi katsetel mitmes Tartumaa koolis. Õde jätkab õpinguid Nõo reaalgümnaasiumis. Kuigi Triinu oleks saanud sisse veel nii Nõo kui ka Ülenurme gümnaasiumisse, otsustas ta jätkata õpinguid Lähte ühisgümnaasiumi meediaklassis.

«Nende katsetega saime mina ja mu laps tagasi eneseusu ja -kindluse. Sain kinnitust, et minu laps ei ole rumal,» tõdes Ija Eglit.

«Ma ei taha halvustada gümnaasiumi õpetajaskonda, sest seal on väga palju toredaid pedagooge, kuid tahan rõhutada, et õpetamise tase ei tohiks siiski koolide vahel nii erinev olla, et põhikooli tubli õpilane ei suuda gümnaasiumis isegi kolme saada,» rõhutas lapsevanem.

«Kui põhikoolis leiti alati probleemile lahendus, siis gümnaasiumis peidetakse pea liiva alla,» nentis Ija Eglit. «Olen tutvusringkonnas varemgi kuulnud, et lastel on suhtekriis just nende kahe õpetajaga, kuid edasiste probleemide vältimiseks lastevanemad avalikkuse ees pigem vaikivad sellest,» ütles Eglit.

Ta oli arvamusel, et ka pedagoogide hulgas on inimesi, kes seda tööd tegema ei sobi. Kannatajaks jäävad sellisel puhul ikkagi lapsed. «Minu lapsele tehti palju ülekohut,» võttis ema oma mure kokku.

-----------------------

Kommentaarid

Merike Madal, klassijuhataja, keemiaõpetaja

«Triinu on lõbus ja elurõõmus, energiline, sageli ei vii alustatut lõpule, kaldub end üle hindama, peab ühekülgset igapäevast vaevanõudvat tööd koormavaks. Samas on ta hea suhtleja ja abivalmis.

Ei tule ninaverejooksuni tuupida, tarvis on olemasolevate ressursside piires maksimaalselt pühenduda mõtlemisele ja teadmiste omandamisele.

Gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Töö seal erineb selgelt tööst põhikoolis oma mahtude ja raskusastme poolest. Kohanemine klassikollektiivi, õpetajate ja töökorraldusega on individuaalne nii ajaliselt kui sisuliselt. Huvitegevus on kiiduväärt, aga see ei tohiks saada domineerivaks.

Triinu esimese keemiakursuse hinne oli tunnistusel rahuldav, teist kursust polnud võimalik tema puudumiste tõttu hinnata. Õppetööst on ta eemal olnud 248 õppetundi. Jagades selle 10. klassi 37 nädalatunniga, saame peaaegu kaheksa õppetööst eemaloldud nädalat kaheksa kuu jooksul. Selle hulgas on küll ka kümme haiguspäeva. Konsultatsioonitundidesse ta aga ei ilmunud.

Õpilase koolist lahkumine tuli mulle täiesti ootamatult. Tema ema valik oli klassijuhataja kõrvale jätta ja suhelda otse kooli juhtkonnaga.

Klassijuhatajatunnis täidetud küsimustikus vastas Triinu küsimusele, mis peaks toimuma temaga sel õppeaastal, et peaks rohkem õppima. Kodustele töödele kulutas ta enese andmetel keskmiselt pool tundi päevas ja tunnistas, et õppimiseks kulutatud aeg ja hinded on kooskõlas.»

Arnold Eisler, füüsikaõpetaja

«Esimene hinne füüsikas oli Triinul mitterahuldav. Tunnikontroll, mille eest ta selle sai, ei olnud raske, vaid nõudis lihtsalt tööd. Füüsikas on mõõtühikute mugavamaks esitamiseks kasutusel eesliited. Tuligi pähe õppida eesliidete nimetused ja nende arvulised vasted. See oli sisuliselt põhikoolifüüsika kordamine.

Pärast esimese mitterahuldava hinde saamist füüsikas tuli Triinu pärast tunni lõppu minu juurde ja teatas, et tahab ka häid hindeid saada. Vastasin, et gümnaasiumis, vastupidiselt põhikoolile, saab häid hindeid ainult tööd tehes. Mõtlesin sõnade «gümnaasiumis» ja «põhikoolis» all gümnaasiumi- ning põhikooliastet. Neiu mõistis neid sõnu teistmoodi. Ta oli 10. klassi tulnud Valga põhikoolist ning mõistis sõna «põhikool» all Valga põhikooli.

Ei osanud oma ütlemises midagi halba kahtlustada, sest minu pojad on ka Valga põhikooli lõpetanud ja ma ei suhtu selle kooli õpilastesse halvustavalt. Mulle ta midagi ei öelnud ning alles hiljem kuulsin, et oli hingepõhjani solvunud.

Mai alguses külastas mind koolis Triinu ema, kes pärast teravaid ütlemisi gümnaasiumi aadressil tunnistas, et teismeline tütar oli trotsi täis läinud ja seepärast ei õppinud. Mul on kahju, et üks lause võis mõjutada niipalju ühe inimese saatust ja edaspidi arvestan, et Valga põhikoolis õppinu võib asju sedapidi mõista.

Ma ei oska pooleaastase õpetamise järel öelda midagi õpilase võimekuse kohta, sest sain hinnata ainult tema teadmisi füüsikas tööde järgi, mida ta tegi. Kahjuks ei olnud tema teadmised füüsikas just hiilgavad. Esimese kursuse lõpul, kui tal oli kaheseis, andsin võimaluse lihtsa töö abil rahuldav hinne saada. Ta ei olnud õppinud ega osanud ülesande tekstist isegi algandmeid välja lugeda.

Olen tavaliselt õhtuti koolimajas ja tahtmise korral oleks Triinu saanud küsida suvalisel ajal selgitust selle osa kohta, mis talle selgusetuks oli jäänud. Seda võimalust ta ei kasutanud.

Valga gümnaasiumi reaalharus õpitakse füüsikat süvendatult arvestusega, et enamik õpilasi oleks võimelised sooritama füüsika riigieksami ja jätkama õpinguid seal, kus füüsika õppekavas. Seega selline ülesanne peaks olema reaalharu õpilasele elementaarne.

Küsisin emalt, palju aega kulub Triinul kodus õppimiseks. Vastuseks sain midagi sarnast, et tema tütar ei ole mingi tuupur, vaid igati aktiivne noor inimene, kes tegeleb paljude teda huvitavate asjadega. Kahjuks füüsika õppimine nende hulka ei kuulunud.»

Tiia Lepik, endine klassijuhataja ja keemiaõpetaja Valga põhikoolis, nüüd Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktori asetäitja, arendusjuht

«Olin Valga põhikoolis Triinu klassijuhataja. Triinu on väga soe ja positiivne tüdruk, ei meenu küll ühtegi konfliktolukorda temaga. Õppimisse suhtus ta kohusetundlikult, kõik hinded olid neljad-viied, käitumine alati eeskujulik.

Triinu on muusikaliselt andekas, alati valmis esinema. Põhikooli ajal lõi ta kaasa ka Tallinnas noortekooris, ent vaatamata pikkadele sõitudele oli tema õppimine alati korras. Eriti silmapaistva klassivälises töös osalemise eest kooli esindamisel sai Triinu Valga põhikooli lõpetamisel kooli kõrgeima autasu – kooli aukirja – ja mälestustaldriku. Igal suvel osaleb ta tööd armastava tüdrukuna ka töömalevas.

Ääretult kahju on kuulda, et just temalt on võetud koolirõõm ja Valga linn kaotab taas ühe tubli ja toreda noore inimese teise maakonna gümnaasiumile.»

Rudo Lilleleht, Valga gümnaasiumi õppealajuhataja

«Soosime küll igati õpilaste aktiivset osalemist koolivälises tegevuses, ent siiski on Valga gümnaasiumi eksisteerimise kogu 91 aasta jooksul tähtsaim olnud õppimine. Kogu ülejäänud tegevus on suunatud selle esmatähtsa toetamisele ja lapse igakülgse arenemise soodustamisele.

Gümnaasiumiosa on ettevalmistus kõrgkoolis õppimisele. Et see on enamikule jõukohane ja õpetajate abiga saavutatav, näitavad meie töötulemused. Kõrgkoolidesse saanute protsent on kõikunud üldklasside olemasolul 60–65st kuni mulluse 75ni ja näitab tõusutrendi.

Kui prioriteedid on vastupidised – enne laul ja tants, seejärel, kui üldse aega jääb, töö –, kipub tulemus tulemata jääma .