Oled üksi voodil
Mitte midagi ei oska Sa teha.
Tahaksid nutta
Aga pisaraid ei tule.
Tahaksid naerda
Aga naeru ei ole.
Tahaksid elada
Aga elu ei ole.
Kuidagi raske on olla,
Raske on hingata,
Raske on mõelda,
Raske on elada.
Raske on liikuda
Kui oled muutunud kivikujuks.
Süda on kalk
Ja hing on külm,
Kas Sa tead,
Et Sa ei vääri õnne ega armastust?
Sa küsid mida siis teha?!
Tahad surra?
Lihtne!
Tule mu juurde
Ja ma aitan Sind rõõmuga.
Tule mu embusesse,
Võtan Su oma laintesse,
Need on surmalained
Mis lõpetavad kiirelt kõik Su piinad.
See on valutu
Aga samas ka nii ilus.
Tule mu juurde!
Sa tahad olla üksi?
Tead ju isegi,
Et see on võimatu.
Sa ei saa midagi teha üksinda,
Alati keegi tolgendab Sul sabas ja jalus.
Üksinda on võimatu elada, armastada ja isegi surra.
Tahad surra?
Tule, ma võtan Su rõõmuga vastu.
Sellest on hästi aru saada,
Et Sul sellest maisest elust tõsiselt kõrini.
On Sul soov viibida Taevas või Põrgus?
Tule kuhu tahad, see on Su oma vaba valik.
Sind võetakse rõõmuga vastu.
Jäta see maine elu see kus teine
Ja tule mu juurde.
Jäta hüvasti kõigega mis Sinu ümber.
Jäta hüvasti kõigiga kes Sul armsad.
Vaata neile viimast korda silma,
Sest kristallvoodis on Su silmad igaveseks suletud!
Tule mu juurde, ma olen Surm!

Meeldib! 3