Täna tõesti olen väsind,
ei jõua tõsta jalgu,käsi.
Päev kadumas on õhtu uttu,
öö saabumas on ruttu,ruttu.

Homme koidab taas uus päev,
eks me silmad alles näe,
rõõme lahkelt külvab ta,
muredest ta jagu saab.

Päikse kiired hellusega,
sinu peakest paitavad
ning siis väike tuuleiil,
sinu juustes sasib siin.

Nagu ütleb vanasõna,
sel ei ole paha kõla.
Kes elus vaikselt sõuab,
see ka kaugemale jõuab.

Meeldib! 9