Ühed vanemad Eesti territooriumil kantud jalanõudest on puukoorteribadest punutud viisud. Nende puhul hinnati seda, et nad lasid läbi nii õhku kui vett. Halb omadus oli viiskude vähene vastupidavus. Eesti viisud on harilikult tehtud paju-, pärna-, vähem kadaka- või kasekoorest. Pärnakoorest viisud olid teistega võrreldes tugevamad ja kergemad. Viisud on punutud kas otsese või viltuse põimega.



Pastlad on ühest nahatükist valmistatud kontsata jalanõud, mis seotakse jalga nende serva tehtud aukudest läbiaetud paelaga. Kuni 19. sajandini olid need eestlaste põhilisemad ja hinnatumad jalanõud. Pastelde tegemisel ja kandmisel ei tehtud vahet vasaku ja parema jala vahel, jalanõu kooldus alles kandmisel jala järgi. Pastlaid valmistati peamiselt veisenahast, saartel ja rannaäärsetel aladel kasutati palju hülgenahka.
Lõuna – Eesti. Tööl kanti paju- või pärnakoorest viiske ja pastlaid. Pastlad olid ka pidujalanõud. Üldiselt olid pastlad pruunid, kuid Tartu- ja Viljandimaal hinnati pidupasteldena mustaks pargitud pastlaid. Lõuna – Eestile on iseloomulik, et pastlapaelad keerati mööda säärt üles. Mulgi pastlad olid terava ninaga, linased pastlapaelad pleegitati säravvalgeks. Mulgid pidasid pastlamoest eriti kaua kinni, seetõttu peaks Mulgi riietega ikka pastlaid kandma. Põhja- Tartumaal ja Põhja- Viljandimaal kandsid jõukamad naised ka kingi, mehed säärsaapaid.
Setud. Pidulikuks jalanõuks oli pargitud nahast pastlad, mille paelad ristati jalalabal ning säärel ja seoti põlve alla kinni. 19. sajandi teisel poolel hakkasid jõukamad setu mehed kandma säärsaapaid ning naised musti poolkõrge kontsaga nööritavaid poolsaapaid.
Põhja-Eesti. Tööl kanti viiske ja pastlaid. Kõige üldisemad pidulikud jalatsid nii meestel kui naistel olid pargitud nahast pastlad, mille paelad kinnitati pahkluu kohal. Üksikutel jõukamatel naistel ja meestel olid piduliku rõivastuse puhul jalas kontsaga kingad, meestel ka säärsaapad. 19.sajandi lõpus levis naiste seas nööbitavate, hiljem nööritavate poolsaabaste mood.
Lääne-Eesti. Naised ja mehed kandsid tömbi nina ja ninapealsete tippudega pastlaid, tööjalanõudena viiske. Pidulikel puhkudel seoti linased pastlapaelad pahkluu juurest kinni.19.sajandi keskpaigast alates hakati Läänemaal pidulike jalatsitena kandma ka kingi, meestel esines märkimisväärselt säärsaapaid. Kuna Lääne-Eestis kanti rahvariideid veel 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algulgi, muutus koos riidemoega jalanõude mood. Läänemaa ruuduliste ja tikitud seelikutega kanti teravaninalisi nööritavaid poolsaapaid.
Kihnu. Kihnule olid iseloomulikud hülgenahast pastlad. Meeste pastlad valmistati sageli umbsetest hülgeloibadest. Naiste pastlad püsisid jalas punasest villasest lõngast palmitsetud paeltega, mis köideti põlve alla. Paelad ristati algul kanna taga, siis ees põlve all ja otsad seoti põlve alt kinni. Meeste pastlad kinnitati enamasti nahkrihmaga.
Saaremaa. Saaremaal ei kantud pastlaid ega viiske. Pidulike jalatsitena olid Saaremaal 17.sajandist alates kasutusel kingad. 19.sajandi esimesel poolel olid saarlaste kingad õmmeldud taldadega. Kanna alla kinnitati madalad rautatud kontsad. Kingade kõrval kanti riidest pealse ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud tallaga pätte. Hiljem hakati pidulikumate pättide taldu nahast tegema. Vastavalt töö iseloomule kasutati igapäevase jalanõuna puukingi või puutaldadega kompasid.

Õpi pastlaid siduma

Meeldib! 11