Aasta tagasi oleks ma olnud valmis mõne inimese eest surema. Nüüd, aasta hiljem, on nii mõnigi minu jaoks surnud. Onju. Minu puhul küll. Ma olen mõelnud oma viimase aasta peale. Kirev aasta on olnud. Nuttu, naeru, kokkusaamisi ja lahku minemisi. Selle aasta sisse on mahtunud reetmist, solvamisi, andestust ja leppimist. Selle aasta sisse on mahtunud inimesi, kelle eest ma oleksin tõesti sõtta läinud ja nüüd olen ma nende vastu sõtta läinud. Kummaline, kuidas sa vahel inimestes pettud. Aga võib-olla on see pettumine sinu sees? Sest usaldasid. Pimesi. Pidasid sôbraks. Perekonnaks. Ja tühipaljas aasta muudab kõik. Ma ei ole valmis enam tema eest surema. Ma aind märkan, et teda pole enam minu jaoks olemas.
Võtab aastaid enne :-( kui õpid inimest tundma .See on kirjutatud nii nagu oleksin seda ise teinud ,.Täpselt sama olukord, kurb kuid nii see on
ega sa mõtle teisi ometi su enese tundmustes süüdistada?See ikka sus eneses,...peaksid paremaks saama ise eelkõige,eks siis ole teistel ka parenemis võimalus.