Ma jooksin kähku. Teised jooksid mu järele ja otsisid mind kuni nad lõpuks leitsid mu.,,Kõik on korras Mari! Ma luban, et me saame siit kõik, välja`` ütles mulle Taylor.

Ma tõusin püsti ja me läksime edasi, Taylor oli mu käest kinni võtnud ja me olime edasi läinud, sellest tähelepanemata.

Kui me olime kõndinud umbes pool tundi, kuulsin ma midagi, Need olid hundid. Ma karjusin ,,Jookske! Need on hundid, nad tulevad meie poole!`` me kõik hakkasime jooksma nii kiiresti kui saime.

,,Mitu tükki neid on?`` küsis Debbie ,, kolm`` ütlesin kui taha vaatasin ,, Lähme kõik lahku, ma usun, et meie teed viivad meid pärast kokku tagasi, nagu eelmine kordgi`` me jooksime kuni tuli vastu neli erinevat kohta kuhu minna, ma mäletan, et ma läksin kõige vasak poolsemasse.

Ma jooksin, kuni ma väsisin jära ja ei jõudnud enam joosta, ma nägin, et hunt tuli minu juurde aeglaselt. Ta hüppas mu peale ma lõin teda mitu korda, minu õnneks oli maas nuga, ma võtsin noa kätte ja torkasin selle talle südamess.

Peale seda hoopi kukkus ta mu peale ja suri. Ma tõukasin ta ära ja läksin joostes edasi. Kui ma jõudsin jälle kuhugi ristmikule, nägin ma,et Tayloril on hunt seljas. Ja ma tapsin ka selle hundi. Kui Taylor tõusis tegi ta mulle suure kalli ja ütles mulle taas kord ,,Me saame siit välja. Ma luban``

Me ootasime Debbiet mõni minut, kui me hakkasime minema tuli Debbie ja ma kallistasin Debbiet ka. Me hakkasime edasi kõndima.

Taylor oli kõige ees ,,Siin on üks katkine sild!`` karjus ta ,,Me peame üle minema, et edasi saada`` Ütles Debbie. Kui ma nägin seda sild, siis see oli tõesti katki, kõik need astmed olid katkised, ühel pool polnud köit ja see purenes.

,,Lähme üle`´ karjus Debbie. Ma hakkasin astuma. Kui ma olin keskel libisesin nii, et ma sain ainult ühest köiest kinni hoida.

,,Taylor`` karjus Debbie kui ta hakkas mind aitama, Taylor tuli uuesi sillale ja hakkas aitama, ma vaatasin ainult sinna kohta kust me olime tulnud, kuna ma olin kuulnud ulgumsit.

Ja nüüd kuulsid kõik seda ulgumist, need olid hundid nad olid just kui surnuist üles tõusnud, kahel olid noa haavad täpselt seal, kuhu ma olin torganud.

Nad tulid meie juurde aga Taylor võttis jõu kokku ja tõstis mind koos Debbiega üles. Me läksime kiiresti üle silla, need hundid tulid ka meie järel aga neid oli nüüd viis tükki.

Kui me olime ühe kalju kallaku juures oli seal suur kallak, me läksime sealt ettevaatlikult kuid kiirustades natuke.

Kui me olime üle selle saanud, vaatasin tagasi ja nägin, et hundid tulevad kiiremini kui meie. ,,Kiiremini`` karjusin.

Nii me tegimegi, jooksime ja jooksime aga vastu ei tulnud midagi. Ma vaatasin ülesse ja nägin punaseid silmi ja näitasin Debbiele ja Taylorile ka.

Kui me kõndisime ja vaatasime üles, hüppas üks alla. Ligemale minnes nägin, et see on hunt. ,, Need on hundid!`` karjusin, ma tuntsin kuidas mu süda hüppab kiiremini kui kunagi varem.

(Loodan et meeldis)

Meeldib! 1