Üks mõte mul kargas pähe --
kui õige õue läheks
ja veeretaks lumest palle.
Teeks matsaka memme ja toeka taadi
kel kaenlas luud
ja veel taaditütre ja memmepoju ----
Seisaks maja ees uhkelt see lumine pere,
lai naeratus näol ütleks möödujail ,Tere" !
ning öösel kui lastel peal tukk
ja ei laula ükski kukk ,
nad hardalt vaataksid kuud
ja taat annaks memmele suud,
ütleks : , Ma armastan sind ...minu küljeluu
ja olen sul truu ,kuni kevade suure sulani,
koos me ära siis sulame ja minema vulame.......
........ Mõte kuid uitama jääbki pähe,
nii külmaga see ei lähe.....
sest lumi ei hakka kokku ju !!!!!!!!!!!!
Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!