04.08.2011
26, Tallinn, Eesti
UUS OSA ! 'Tibu mis sull hakkas ?'' küsis Daniel murelikult ''Keegi ei tee minust välja, äkki peaksin ma kusagilt alla hüppama siis teeb minust keegi välja'' ütlesin läbi nuttu. Poiss kallistas mind tugevalt ja viis mind üles.
Hommikul ärkasin mingi tilkumise peale. Ma avasin vaikselt silmad, ma polnud enam kodus. Ma olin kuskil räppases ruumis, siin haises ilgelt niiskuse järgi.
Ma päletasin seda kuidas Danieli kaisus uinusin aga seda, et siia sattusin ei mäleta. Järsku kuulsin samme, uks avanes. Sisse astus mind pruunide juustega tüüp.
''Tere linnuke'' ütles ta õelalt ''Kes sa oled ?'' küsisin koheselt ''Kül sa teada saad'' ütles poiss ja viskas mingi kotti maha. See kott lõhnas sooja toidu järgi.
Mu kõht oli nii tühi ja ma roomasin kotti juurde, poiss muigas ja lahkus. Ma sõin nii isukalt, et ei märganudki, et mingi tüüp mind jälgib.
See poiss nägi kõasti tugevam välja, ta oli isegi päris kobe aga minu jaoks on ainult Daniel olemas. ''Mis te minuga teete ?'' küsisin kui olin söömise lõppetanud ''Mm vaatab, võibolla saab sinust enda kallite sõprade tapja'' ütles poiss.
Ma krimpsutasin nina, see mõtte mulle kohe üldse ei sobinud. ''Mis su nimi on ?'' küsisin peale mikka vaikust ''Joshua'' vastas ta lühialt.
Ta tundus palju sõbralikum kui see teine. ''Sa pidid teda valvama, mitte mängima ta seltsilist'' röögatas mees, kes oli just sisse astunud. See oli see sama, kes mulle süüa tõi.
''William, rahune maha'' püüdis Joshua teda rahustada, poiss urises ja hakkas laamendama. Joshua tõusis ülimalt kiirelt püsti ja surus poisi vastu seina ''RAHUNE MAHA'' röökis Joshua Williamile.
Joshua võttis Williamist kinni ja tiris ta toast välja. Nii ma seal siis istusin üksi.
DANIELI VAATENURK:
Marcus jooksis tuppa sisse ja ütles, et meid runnatakse. Ma panin kiiremas korras riidesse, tegin Pattyle otsaette musi ja lahkusin. Ma ei mõelnud kordagi, et keegi võiksta röövida.
Aga kui ma tagasi jõudsin tuppa polnud teda. Ma libisesin mööda seina maha, hoidsin kättega peast kinni ning hoidsin nuttu tagasi.
''EII'' pääses mu suust röögatus, selle peale jooksis Marcus ja Rose tuppa. ''KUS TA ON ?'' röögatas Marcus, ta võttis mu pluusi kraest kinni ''Ma tõesti ei tea'' ütlesin nuttu tagasi hoides ''Marcus lõppeta'' peatas Rose poissi.
Poiss lasi mind lahti ja ma vajusin taas põrandale. Peale natukest aega rahunemist kogunesime me kõik alla ja mõtleime plaain. Loomulikult ei tulnud kellegil midagi pähe.
''Ma lähen toon ta ära'' tõusin järsku vihaselt püsti ''Kuhu sa lähed ? Sa ju ei teagi kus ta on'' peatas Rose mind, ma ohkasin ning istusin tagasi.
Peagi oli kell saamas nii palju, et me otsustasime magama minna. Ma läksin oma tuppa ja istusin voodile, minu silmad jäid pidama toolil kus olid tüdruku riided. Ma liikusin vaikselt tooli juurde ja võtsin tüdruku pluusi kätte.
Ma istusin tagasi voodile ja nuusutasin pluusi. See lõhn oli imeline, järsku puhkesin ma nutma. Järsku ma tajusin kuidas mu vaatepilt muutus.
Ma panin tule põlema ja vaatasin oma silmi, need oli täiesti muutunud. Mul olid hundi silmad. Ma vaatasin peegeldust ja nägin roosat auru või midagi, see kõik tuli pluusist.
Ma sain aru, et see on nagu lõhn või midagi. Ta on mu hingesugulane ja ma saan ta selle järgi vist üles leida. Ma tormasin koheselt kõiki üles ajama. Mina, Rose,Marcus, Matt, Mike ja Mattias tulime minu tuppa.
Ma nägin kuidas see roosa pilv aknast välja liikus. Ma hüppasin aknast alla ja muundusin sama tegid ka teised.
Nii me jooksime läbi metsa tee ja läbi äärelinna. Tee oli pikk ja väsitav, eiti väsitav oli see Mattiase jaoks, sest ta polnud harjunud enam nii pitki retki teinud.
Ma peatusin ja sama tegid ka teised. Ma ei tajunud enam oma lillekese lõhna ega näinud roosat pilvekest. Kõik olid hajunud.
Ma hakkasin maad kraapima ja nuuskima, siin on vihma tulnud. Ma vaatasin natuke eemale ja nuuskisin sealt. Teised seisid paigal.
Siin on lihtsalt vett valatud selleks, et lõhn ära hajuks. Ma läksin enda peale nii vihaseks. Ma vedasin meid kõiki ei tea kuhu ja kulutasin selleks neli ja pool tundi.
Ma vaatasin akugusesse, eemalt paistis maja. Ma naeratasin mõttes. Ma jooksin maja poole ning üritasin akendest sisse vaadata aga ei midagi. Loomulikult ma oma üritamist ei lõppetanud.
Teised seisid natuke eemal ja vaatasid mind lolli näoga.
TEATAN SIIANI AINULT KLUBIS !
REKLAAM !
835 vaatamisi
normaalne
hea :)
heaaa