Vanglas on ranged reeglid, teatud kombestik ja kõikjal on tõmmatud piir õige ja vale vahele. Ka meie keha sarnaneb suuresti kongiga, kus meeleheite ja nukrusega võideldes mõlgutab muremõtteid üks kaeblik hingeke, istub metallvoodi serval ja kõlgutab jalgu, lootuses sealt ükskord ka põgeneda. Ajaviiteks veab küünega krohvseinale kriipse, märkimaks elatud päevi, mis paratamatult ka tema näol kajastuvad.Kottis silmaalused ja hallikaskahvatu nahajume annavad märku pikaajalisest kurnatusest. See õnnetu vaimusigitis pole ilmavalgust kaeda saanud juba mõned igavikutunnid. Teda peljatakse ega lasta välja, sest ukse taga peab valvet Kartus. Tagasihoidlikkus ja ettevaatlikkus seavad rängad piirangud, mille tõttu on iga inimene iseenda vangistatu.
Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!