* Põsemusi tõlgitakse kui "Jah!"
* Me tahame , et te paneks meile filmi ajal käed ümber .
* Meid ei huvita , et sa oled maailma tugevaim mees !
* Me ei näe alati parimad välja , saage üle !
* Me ei pea kõike ette plaanima !
* Me oleme alati valmis rääkima , helistage meile !
* Me ei ole ideaalsed , leppige sellega !
* Me armastame üllatusi !
* Väikesed asjad , mida te teete , loevad kõige rohkem !
* Me…
Ma tahaks tagasi lapsepõlve. Mitte et seegi kerge olnuks. Kuid siis olin ma naiivsem. Mu silmad olid sinisemad. Ja maailm tundus parem. Jah, see tundub lapsik. Kuid vaadates kõrvalt neid maailmast puutumata lapsi, meenub mulle et ka mina ei pidanud muretsema mis saab homme. Ma elasin päev korraga. Ma sooviksin et maailm poleks mind puudutanud nii nagu ta seda teinud on. Ja mina poleks maailma puudutanud nii nagu ma seda teinud olen. Ehk oleks siis alles ka osake minu süütust maailmavaatest. Aga see on ainult ehk. . . Ma ei tea kunagi mis oleks tulnud kui kõik oleks olnud teisiti.…
Sinu ELU ARMASTUS võib neid ridu lugeda samaaegselt koos sinuga kuid teiselpool ekraani. Kui ootad, aga jätad ukse avamata, kui soovid aga jätad ütlemata, kui loodad aga jätad silmisse vaatamata ... võib sinu ELU ARMASTUSEL see hetk jääda märkamata. Lihtsalt anna teada, et oled nüüd valmis lendama üle armastuse ookeani.
Elus on palju asju, millele vahel on raske vastata...Miks me anname kohe alla, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kardame inimestele oma pisaraid näidata? Miks tundub armastus meile kui vangistus? Miks me kardame oma tunnetest rääkida? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me ei julge paluda ühte kallistust? Miks me tunneme suudeldes nagu liblikaid lendaksid kõhus? Miks me teeme näo, et naerame, kuid sisimas nutame? Miks me ei saa ealeski kellegagi tõeliselt lähedaseks? Miks haiget saada on nii valus? Miks on tunne, et me justkui sõltuksime kellestki? Miks me kardame riskida, ilma et kardaks põruda? Miks me kardame avaldada armastust, lausuda Ma armastan Sind! ? Miks me ehitame oma sügavaimate tunnete ja uskumuste ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, kuid mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult pole? Miks me ei julge olla Mina ise? Miks me ei usu endasse ja enda tegemistesse piisavalt? Miks me vahel ei õpi enda ja teiste vigadest?Miks me tahame valida alati kõige kergema tee? (Loe veel...)
autor
-ellumuzo [vasta kirjale] - [teie kirjavahetus]
kellele
suslik12
teema
saadetud: 31.07.2008 - 00:49anna spämmist teada
loetud: 31.07.2008 - 14:01
vastatud: -
Kiiiisu
. tõesti ma ei taha sind kaotada , sa oled nagu juba mu õde keda olen
alati tahtnud ! me saame7saime ju niihästti läbi ja ma ei taha et see
puruneks :'( ma ei taha lihtsalt sinust lahti öelda , ma ei taha ja ma
ei suuuda ka sest siis oleks minust nagu poool päikest (rõõmu ) kadunud
:S sina oled see kes igappäev narat nutab kooos minuga !!! sinuga sain
tundma õpida mis tähendab sõprus,usaldus, ja tülid !!! kuigi sa käid
karbi kooolis ,ei ole mul yhtegi päev kui ma sinsust ei mõtleks , mida
me koos oleme ära teinud ja mida me teeme !!!
LIHTSALT SA OLED ERILINE TÜDRUK MINUJAOKS , JA MA EI TAHA SIND KAOTADA KUNAGI KALLLLIS !(llllllllllllllllllllll)
KUI SINUGA PEAKS JUHTUMA TEEN MA MIDAGI MINDA MA ISE EI ANDESTA ENDALE KUNAGI !!! :'(
ME TÕESTI VAHEPEAL TÜLITSEME AGA SISIMAS OLED /JA JÄÄD MINU UNISTUSTE ÕEKS , ME OLEME NAGU ÕED KUIGI ME PLE SEDA !! :)
BY : SINU VÄIKE ÕDE ELLLU :) (k)