Kasutaja armas-musike30 päevik

Siis kui kaotame lootuse, et midagi muutuks, kaob ka soov midagi muuta.

Meeletu kiirusega kihutavad tunded. Nihutades paigast inimhingi.
Lõhkudes südameid, lõhkudes pisikesteks kildudeks, mida on võimatu kokku liimida. Peatudes vaid viimaks, jättes maha jälgi ja siis jälle linnutiivul põgenemas, et jooksujalu jätta meile ainult valu.
Meeletu kiirusega kihutavad tunded, aina edasi kihutades, et mitte iialgi tagasi tulla, vähemalt mitte meie juurde ja me ei tahagi!:)

lisatud: 21.02.2006 - 21:34 Jeaa ! Ärge kunagi jätke ütlemata seda, mis on oluline ja mida te tõeliselt tunnete. Paljud meist teevad selle vea, et ütlevad "Ma oleksin pidanud ütlema..!" aga nad ei ütle ja nad ei ole seda varemgi teinud. Meie mõtted ja tunded on meie omad ja need on tihti suunatud teistele.
Enesevaenulikkus on see kui me hoiame enda teada asju, mis võivad meile olla olulised siis kui me seda välja ütleme. Ja valehäbi on see, kui me jätame ütlemata oma tundeid, mis on suunatud kellegile.
"Mitte kõike, mis on ilmsiks tulnud, ei saa muuta, kuid midagi ei saa muuta seni, kuni see on varjatud!"

ALATI JUHTUB MIDAGI ILUSAT, KUI SA OSKAD SEDA KÕIGE VÄHEM OODATA......

Kui sul on keegi,keda sa armastad,ja ta on elus ja terve,siis on tema järele igatsemine ainult uus vürts,killuke soolast kogemuses.

no mis tekst niigi kõik on selge ))))

Just täna mõtlesin teemale, et miks inimesed varjavad üksteise eest oma tundeid. Elatakse ju kõigest üks kord ja homme äkki polegi enam antud võimalust sellest rääkida !!!!