Kasutaja marail päevik

>LIHTNE JA MAITSEV PUUVILJAKOOK
>viski kastmes
>1 dl suhkrut
>4 muna
>2 dl kuivatatud puuvilju
>1 tl soola
>4 spl sidrunimahla
>pähkleid
>2 liitrit whiskyt
>
>Võta keskmise suurusega kauss. Kontrolli whisky kvaliteeti seda maitstes.
>Vala whisky detsiliitrimõõdunõusse ja joo. Korda. Pane elektrimikser tööle.
>Proovi uuesti kas whisky on ikka veel kvaliteetne. Sega 1 dl võid ühte
>suurde kaussi, lisa 1
>spl sukurt ja vahusta jälle. Maitse kas whisky on ikka
>veel hea, joo veel üks mõõt. Lhüllita mikser välja. Toksi kaks kanamuna ja
>valla kaushshi, koos kuivatatunud puruviljadegaa...
>Käivvitta mikser jälle... Kui need viljjad kuivutunud jäävad kaushshi külje 
>kinni,
>tiri lahti kruffikeerajja abil. Maitshe shiis kas whisky on ikka veel
>kõlbbulik. Sciish scha lischad 2 dl soola või…

Majandus on nii kõvasti langenud, et isegi lehed puudelt  on kaasa tiritud. Raha pole riigil isegi selleks enam, et suveks päikest osta. Kes teab, kas lume jaokski jätkub. Kui nii edasi läheb, siis ei saa kevadeks rohelust ega lilli ka enam näha. Vot, see oleks alles katastroof!!!!!

miks peab nii olema, et kogu aeg ootad midagi, kui see lõpuks käes on, pole sa ikka rahul, sest ootasid midagi hoopis muud. Nt. ootasid kevadet, kevad tuli, aga sa tahad teistsugust kevadet. Ootasid nädalavahetust, ta tuli, aga sa ootasid hoopis teistsugust nädalavahetust. Ootasid suhet, see tuli, aga sina ootasid hoopis teistsugust suhet. Miks tahame ikka seda, mida ei saa. Ootame võimalust, kui see saabub, siis me ei märkagi seda ja see läheb aeglaselt,kuid kindlalt meist mööda, märkame alles siis, kui see on juba möödunud meist, püüad küll, aga kätte enam ei saa. Ja nii lähevad päevad, nädalad, kuud ja lõpuks ka aastad, ja siis tundub meile, et elu läkski meist mööda. Kas see on kibestus, ei, see on lihtsalt oma võimaluste maha magamine: sellest moraal, haara kinni sellest, mis sul on, aga ära jäta kinni haaramata ka sellest, mis sul võiks olla.