Kasutaja roosapanter16 päevik
Minu nimi on Rosalinda Roos. Oli soe ja imekaunis päev ,oli suvi läksin metsa kus mulle meeldib luusida istusin samblale ,sammal ja muru lõhnasid vaimustavalt mul oli kaasas paber ja pliiats hakkasin kirjutama luuletust sellest tuli armastusluule see kõlas järgnevalt ;olen padi kus sa magad, olen käsi sinu üksikuis kindas ning armastus kõikides keeltes.Peidsin selle luuletuse sambla sisse kuid äkki oli mu taga tume vari ehmusin kui pöördusin polnud seal enam kedagi otsustasin võtta oma luuleread ja kodu minna kuid keegi oli mu luuletuse varastanud kes oli see tume vari. Järgmine päev läksin turule ja kohtasin kerjust kes süüa nurus…
Süda kuis usud sa armastust ?
kord vastu tuli tuttav mul
Päike annab käe kuule ja kuu omakorda ööle nii hirmu vangistuses ma tantsin kus ühelpool on päike ja teiselpool kuu. Kuid teistpool sinavat ja pärlendavat vett , mis nutetud merineitside pisaraist on jõepärl ent pärlid ei kuulu inimestele vaid ookeaanile või siis jõele kes teab oleme kõigest inimesed ega saagi kõiki avastamata veealuseid saladusi teada aga küll oleks tore teada saada.kujutage ette, et olete ise merineitsi siis te teaksite ju saladusi.on ju pooleli ka tuhkadriinu lugu miks kaotas tuhkadriinu kinga, mis ta jalga väidetavalt nii hästi sobis , kas meie lugu on kirjas või kirjutame me seda just praegu ja…
No ma olin pahane et mu luuletus varastati aga enam polnud midagi teha.Ma tõotasin endale, et ei kirjuta enam iial luulet ega iial enam ei tee ma tegemist ühegi meesolevusega .Paraku läks aga elu teisiti varsti surid mu vanemad ja nende päranduse järgi pidin ma pärima maja koos teenrite, riiete ja muuga ning lisaks ka printsessi staatuse aga selle pidin tohtima avalikustada alles oma elu esimesel ballil.No vahepeal läks nädal mööda ma ei rääkinud ei söönud mul kama et sain maja , riided ,teenrid või tiitli. Siis sain teada, et prints korraldab balli ja olen kutsutud. Panin selga punase ballikleidi…
Sa tulid mu ellu ja kinkisid mulle päikese
Kui kord unenäos me kohtume ,
Algus oli meil ju nii kena
Ning päikegi kõrgelt käis
Nüüd miskit ei oska ma teha
Ainult mure mul alles jäi
Aga siiski on olemas lootus
Nii väike kuid ometi suur
Diivanil lösutab ootus
Ehkki teel ta olema peaks
Kuid tõde ei pea ükski puur:
Siiski sa võtad mu heaks
Ballil oli vaikus see oli kummaline,samas lõikas see kui noaga .Prints kummardas mu ette ja kõnetas mind tere kaunitar kas tantsime , ütlesin et ma ei tantsi. Print küsis et miks ma ei oska tantsida ütlesin et ma ei tantsi mitte et ei oska tantsida. Tantsisime tangot öö läbi. Saime printsiga vahel ka niisama kokku et rääkida üks asi viis teiseni ja varsti tegi prints mulle abielu ettepaneku , peeglisaalis see oli nii romantiline nädala pärast on siis meie pulmad. Nädal on möödunud märkamatu kiirusega ja juba ongi mul aeg end sättima hakkata et mitte oma pulma hilineda panen kauni…
ma pole ingel ehk saatan aga suda on mul suur , hell ja hea ,kui sa aga ei suuda leppida minu pahede ja deemonitega ehk mu halvema poolega mida paganat ootad sa siis mu paremast poolest? Vota mind sellisena nagu olen ja ara urita mind muuta.