Kasutaja XmaarikaX päevik
Hämaras – hämaras talveöös
mööda lumiseid radu
uitab üks mõte,
üks lootus,
üks usk …
et uus aasta oleks parem,
oleks otsimiste rikkam
ja leidmiste rõõmsam.
Et jätkuks tervist ja õnne!
Ilusat aastavahetust !!
üksainus puudutus
hetk nagu lootus
kell kiirelt käib
ja juba möödund kõik
aeg astub omatahtsi
õnn on ainult ootus
su häälekõla kauguses on vaid
veel taevakaarel
hulbib tähemänge
nii armutuna ruttab aeg
kõik see mis oli
tundub igavik nii kauge
just nagu koidutäht
mis särab taevalael..
Kas on avatud uks,
et võiksin minna,
sinna teisele poole,
tunnete piiri.
Kas võin astuda öösse,
mis pime ja võrgutav,
täis huikeid ja hääli,
kas võtan selle riski.
Vaadata üles,
otsida vastust sealt,
tähtede seast,
ehk ütlevad nemad.
Käia äkki päeval,
päikesevalguses,
vaadata varjudesse,
otsida tundmatut.
Kuid ma tean,
see avatud uks,
on puhas ja helge,
üle läve ma astuda võin.
On usaldus see,
kui majakas laevale,
tormis ekslevale,
kuid alati kindel.
Kuskohast küll jookseb see udupeen piir lubatud aususe ja liiga tegemise vahel?Ma näenja mõistan aga ei oska midagi teha.See on kurb. Kindlasti paljud puutuvad sellega mingil elu perioodil kokku.
Ärata mind nõiduse kütkest
tiri mind välja unustuste mülkast!
Õhk on ahvatlustest paks,
kiusatusi tuubil täis
lubadused,
lubadused,
valed ja petuskeemid.
Uhkus ja Ahnus õgivad õõnsaks,
närivad tühjaks kogu metsa puud.
Puud aga kõigutavad muretult oma oksi
ja eputavad hõbedase säraga
nad ei aimagi, et on seest tühja täis
tühja täis...
Vaid üks tugevam tuuleiil
ja variseb kokku see võlumets
raginal, karjumiste ja palvete saatel.
Hilja, liiga hilja abi paluda...
Ärata mind nõiduse kütkest!
Hoia, et mindki ei söödaks tühjaks.
et mu hing jääks alles,
et mu mõte jääks alles,
et mu tahe jääks alles.
Ärata…
Aeg peatub?
Hetkeks kindlasti,
kui ise võtad aja maha,
et kuulda rohu kasvamist
ja oma hingamise kaja.
Aeg leia mõtteid uurida,
neid, milleks varem polnud mahti.
Näe seda, mis sind juhatab
taas teele, kuhu minna tahtsid!
Aeg möödub, tormab edasi...
Kui tahes kindel on su meel;
et kuulda end - tee peatusi,
siis süda laulab kaasa teel.
Kuis häilib ja kiigub metsa äär,
kuis õõtsub ja puhub tuul suine,
kuis lilledest lainetab heinamaa käär
siin mängib Lämmeküne.
Ja juuniõhk ja juunituul,
ja algav videvikjume,
ja õilmed kõik puhes õilmekuul,
pilv taeva all pehme ja sume.
Täna on esimene advent, aeg kus hakatakse ettevalmistusi tegema suurteks pühadeks, aeg, kus valitseb rahu ja kogu maailm on jõulu ootuses. See on imeline aeg, igal ühel erinev ja just nii ilus, kui ilusaks ta ise selle teha suudab. See on aeg mõtisklusteks ja meenutusteks, oma lähedastega koosolemise aeg. Soovin kõigile meelerahu ja mõnusat koosolemist oma armsatega. Olgu kõikides kodudes palju soojust, rõõmu, armastust, hoolivust ja palju küünlasära.