Kasutaja metsamutt päevik
Kuldse tõllaga kuldses rüüs
tuleb aegade prints üle mäe.
Annab südamevärinal tähises öös
uusaasta printsessile käe.
Hetkeks soovides seisatab aeg sel ööl
tardub jääkilluks kuu ja vari
kuni kell viimast korda sel aastal veel lööb
algab lootusi tulvil uus aasta...
Lõbusat aastavahetust sõbrad!
26.jaanuaril annab rott teatepulga üle pühvlile.
ROTT
Rott on isekäivituv olevus.Isegi ühe lülina funksioneerib ta
nagu kompleksne tervik.Uuendusmeelne ja intelligentne on
esimese kuumärgi all ilmaletulnu sündinud liider ja probleemide
lahendaja.Elu on üksainus pidev teekond ja avastuste jada,
iga otsing päädib uue uurimisretke ja väljakutsega.
Roti märk kannab endas progressi,pidevat juurdlemist ja asjade
sügavapilgulist mõistmist.Ta paistab silma erinevates suhtlemis-
situatsioonides ja meeskonnatöös.
TEMA MOTO: KÕIK ÜHE EEST JA ÜKS KÕIGI EEST
PÜHVEL
Pühvel on stabiliseeruv jõud - ta liigub tasakaalukalt,otsusekindlalt
ja ruttamata.Võtab kohustusi tõsiselt ja teeb oma tööd korralikult.
Rasketel aegadel jääb kindlameelseks ja laitmatult korralikuks.
Püüeldes aususe ja sisemise terviklikkuse poole kannab ta kurtmise
ja vaenulikkuseta õigluse rasket koormat.Pühendunult ja kõvasti
töötades koob pühvel ise oma saatusekangast.
TEMA MOTO: KÕIK ASJAD TULEVAD KÄTTE SELLELE KES OOTAB
<<<<<<<<<<<&
Kõrbekuumuses liiva
lendab kui jääkülma lund.
Öö peagi laotamas tiivad,
rändajaid saatma jääb tuul.
See on tee, nad rändavad nii päevast päeva.
See on tee, nad rändavad siis ajast aega.
See on tee, ta nähtamatu rajana kulgeb.
Nende ees ta ootab, kui riskida julgeb.
Külmunud hingi vaid saadab,
kuuvalgus varje neist loob.
Päikesekiirena sooja,
hommik taas endaga toob.
See on tee, nad rändavad nii päevast päeva.
See on tee, nad rändavad siis ajast aega.
See on tee, ta nähtamatu rajana kulgeb.
Nende ees ta ootab, kui riskida julgeb.
Nad rändavad nii päevast päeva.
Nad rändavad siis ajast aega.
Ta nähtamatu rajana kulgeb.
Ta ootab, kui riskida julgeb.
Üle mägede taevasse kaigub hääl.
Aaaaa, haaa...
See on tee, nad rändavad nii päevast päeva.
See on tee, nad rändavad siis ajast aega.
See on tee, ta nähtamatu rajana kulgeb.
Nende ees ta ootab, kui riskida julgeb
Keeran Põhjatuulel selja,
mis sa lõõskad kogu aeg!
Päike mulle vastu naerab,nagu näed-
jah mul on aeg...päev ja õhtu juba valgem,
sooja veidi napiks jääb...
Vaata-räästas purik ripub,nohu saanud üle öö,
kõditan ma teda veidi- see mu kevadine töö.
Tillukene lillekene lund ei karda sugugi
juba ilma uudistamas väike lumikelluke....
Mõni hetk on elus
valusam kui teine,
mõni hetk on kohe
väga,väga valus
Ta oli mu ainus lähedane,sest mul pole isegi ühtegi onu ega tädi.
Mu kallis vennake,pilt tehtud päev enne Portugali sõidu algust