Kasutaja Dracula isiklikult. päevik

Dracula  isiklikult.
22, Helsinki, Soome

Saar meres kauge, rohetav, mu armas allikas, ja lilleehtes altar ka, just mulle õitsemas. Ah, liiga ilus oli see küll võiks! Kord tekkis lootus tähine ning kadus pilvedes! Hääl hüüdis kaugelt:"edasi!" kuid minevikus veel, seal sünges sügavikkudes, oh häda, viibin ma. Seal peidun vaikselt, ehmunult, kui eluvalgus kaob. Ei enam enam iialgi. Nii ütleb mere hääl, mis vaibub kaldaliivades. Ei iial õitse raagus puu, ei lenda kotkas haavatud! On kõik mu tunnid ulmad nüüd, ja kõik mu unenäod on silmist kaunist, tumedast, Su kergest sammudest, mis igavesti tantsivad Itaalia kanaleid. Oh neetud päev, sind vannun nüüd, mil viidi sind kord ära, sest sind ootab su vanam ees ta tiitel ja ta vara. Sind viidi meie  muinas maalt, kus nutab hõbepaju. 


14.01.2019

Maastik võib olla jagur.

Näen päikeselist talveteed, parved on hangest.
Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame väike laev nagu valge vaal. Puud on endast mõistagi raagus. Ning üks naine tuleb toast. Tal pihust põrandahari ta kisendab kellegi peale. Seal nad ongi. Kaks sabatut rebast tahtsid murda ta valgeid kanu, juua hangedes punast verd. Nüüd nad kõheldest põgenevad. Ja naine seisab ja naerab seda jagura maastiku maad. Hangub aeglaselt hangedsse ja ka ise jaguraks saab


12.04.2016

juku ema jaisa kaklevad

lits,
tõras,
juku kuuleb pealt ja küsib
mis need sõnad tähendavad++
tähendavad....ee...daami ja härrad
juku kõnnib minema.
õhtul kuuleb taoma isa -ema magamistoas-
oo millised rinnad...
oo milline riist...
juku kõnnib sisse ja küsib- mis tähendavad+
kübarad ja mantlid. mine nüüd magama juku.
järgmisel päeval oli oodata külalisi.
juku isa ajas vannitoas habet ja lõikas endale sisse -
pask....karjus ta kohe
issi mida see tähendab.
see onminu habeneajamiskreemi nimi..
ema lõikas endale köögis kana lõigates
näppu ja kiljus - kepp küll...
emme mida see tähendab .
see tähendab et lõikan kana.


uksekell,,
tere tulemast litsid ja tõprad . palun
riputage oma rinnad ja riistad nagisse .…


20.10.2014

aita inimest kui ta on olemast ära aita teda siis mil teda enam pole sinuga kunagi


11.02.2019

Sa päästsid puuriuksed valla, mul vaba voli minna. Ees laius mets ja põlilaas, nüüd vabadus mul oli taas. Oh miks nii hirmunult ma seisma jäin,mis on see rada, mida mõõda nüüd käin. Mind peadas hirm ja halvas mõistus, mu sees nüüd algas valuline võitlus. Mu ees on mets ja vabandus, kuid mu koduks olnud pikka aega see puur. Mu sees on ahastus, sest võõraks jäänud kõik need põlispuud. Ikkagi olen ma vaba hunt .


01.02.2019

Kaugel igas , paksus metsas seisab sõdur valvel seal, oma langenud sõbra kõrval , keda tabanud surmakuul.

Sosistavad tema huuled:sõber, pöördu koju sa. Näed sa jälle armsat eestit , saabud kodumaale taas. Kodukülas päikse helgis seisab väike majake: aed kust õitsevad roosid, nelgid, ootab mind mu naisuke. Võta sõrmus minu sõrmest, pane sõrme temale. Suru huuled tema laubal viimse tervitusena. Nõnda sõdur oli rääkinud, nõnda sõber tõotanud. Surm on sulgenud tema silmad, kaugel on tema haud. Eesti mehed, Eesti naised, hoidke kõrgel oma au, sest et teie eest ta langes, kaitses eesti vabadust.


15.03.2017

Пусть не позволить ему сделать вас гордиться тем, что ваши глаза яркими, как звезды небесные, и пусть не эта гордость отведенной рада завоевать сердца, но и более освободиться Не хвастать вас волну волос. болен ветер, который играет любовь к ней, что рубин ухо нежная рука теперь так, что он висит vòpp кажется крик восхищения, даже если кроваво-красный, как алую розу, если вы уже исчезающей зону красоты.


15.03.2017

Paari sõnaga oma huulilt võiksite jäädavalt selle pôlastava jänu mult ära vabastada mind martüüriumi paine alt avada taevad ja rahu kirka sära .tuhandet võlu mille mälestus ikka veel puudutab mind katab te raegune karmus.kõiki neid tagasi ihkab iga mu meel. Kõik nad elavad oma elu mu armus.....iga hetk teist sära ja armutuld kiigavat näis iga hetk uut ilu ise moodi .jumal küll ah sel õhtul kuis olid mu silmad te ilu täis teid

Vaadates kõrvus kuulsin kõlamas oodi...karjus paris oma elu kõrghetkel kui ta just kolme jumalannat vòis hinnata ei näinud nii palju salajast ilu senitundmatus sulnidust kui mina me kohtumis…


02.02.2019

Mu põlenud kehal leekide jäljed, mu sõestunud hing on ühtlaselt hall. Mu südames kajavad vaikuse karjed, mu meeltes on tühjus ja hinges on talv. Ma tulutult püüdsin ja antsin kõik ära,sai saatan mu keha ebaõiglaselt vara. Mu headus sai otsa, mu jaks lõppes ära, isegi mu viha mu sees oli jätnud mind maha. Kõik tunded nii soojad kui külmad, emotsioonid vaibuvad, tõusevad, kõik justkui plahvatas ja haihtus ära, jättes vaid tühjuse maha. Ei, enam ei taha Elada kõik mu pisarad kuivavad mu kortsude vakku, elu kuis peksis mind jalaga makku. Läksid mu hinged hingede lakku.


15.03.2017

Sule silmad mul,kui suren,oma sõrmi armuväel! Kõik,mis teinud mulle muret, rahu leidku allsu käe . Unele jääb mõte , meel, vaibun selle hääbumises ja siis viimses tuksatuses sùda täitub sinust veel.


← eelmine 1 2 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.