Sa olid mulle kõik, mu arm mis hing mul igatses.
22, Helsinki, Soome

Saar meres kauge, rohetav, mu armas allikas, ja lilleehtes altar ka, just mulle õitsemas. Ah, liiga ilus oli see küll võiks! Kord tekkis lootus tähine ning kadus pilvedes! Hääl hüüdis kaugelt:"edasi!" kuid minevikus veel, seal sünges sügavikkudes, oh häda, viibin ma. Seal peidun vaikselt, ehmunult, kui eluvalgus kaob. Ei enam enam iialgi. Nii ütleb mere hääl, mis vaibub kaldaliivades. Ei iial õitse raagus puu, ei lenda kotkas haavatud! On kõik mu tunnid ulmad nüüd, ja kõik mu unenäod on silmist kaunist, tumedast, Su kergest sammudest, mis igavesti tantsivad Itaalia kanaleid. Oh neetud päev, sind vannun nüüd, mil viidi sind kord ära, sest sind ootab su vanam ees ta tiitel ja ta vara. Sind viidi meie  muinas maalt, kus nutab hõbepaju. 

1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.