Kasutaja rellu52 päevik

Mu silmad sind vaatamast ei väsi,
mu kõrvad sind kuulaks nii päeval kui ööl.
Tahan tunda vaid sinu käsi,
enda ümber,nii kodus kui tööl.
Sulle mõeldes mul ununeb kõik,
sulle mõeldes mul talletub meel.
Sinu headusest,hellusest puudust,
tunnen üksinda olles ma veel.

Sa oled mu südames,hinges ja mõtetes,
ei välja Sind keegi sealt tirida suuda.
Iga päev ühte ja sama vaid tõdedes,
ARMASTAN SIND-seda miski ei muuda.
Ei vajadust näe,et sul seda öelda,
Sa tead ju kõikke isegi hästi.
Sul jääb üle vaid lahendus mõelda,
see on ju selge kes põrgust su päästis.

 Sulle möeldes mööduvad päevad,millal mu silmad sind ukskord näevad.Soovin sind hoida käte vahel,tahan,et hästi läheks meil kahel.

Mu silmades on kurbus,mida keegi ei näe.Mu hinges on üksindus,mida keegi ei tea.Mu huultel on soovid,mida keegi ei kuule.Mu südames on haavad,millest keegi ei hooli...

Oma südames võtan vastu oma täiusliku Olemuse.
Ma tunnistan, et rõõm, mida olen oma ellu kutsunud, on juba siin.
Ma tunnistan, et armastus, mida oma ellu olen palunud, juba elab minus.
Ma tunnistan, et rahu, mille poole püüdlen, on juba minu tegelikkus.
Ma tunnistan, et küllus, mida olen otsinud, juba täidab mu elu.
Oma tões, võtan vastu oma täiusliku Olemuse.
Kogu oma loomingu eest võtan ma vastutuse.
Ja kõige eest, mis on minu elus.
Ma tunnistan Vaimu jõudu, mis on minus.
Ja tean, et kõik on nii nagu olema peab.
Oma tarkuses, võtan vastu oma täiusliku Olemuse.
Oma õppetunnid on mu Hing hoolikalt valinud.
Ja nüüd kulgen läbi nende kogemuste täie teadlikkusega.
Ma…

Ma ei suuda midagi öelda,sest sönad kadusid äsja.Ei oska ka välja mõelda polekski neist eriti asja. Tean vaid seda,et armastan sind.Tunnen vaid seda,et igatsen sind.Tahan vaid seda,et oleksid siin.Sest sinuta olla on vastik piin...

Ma vajan su silmi,et nad valvaksid mind.Ma vajan su käsi,et nad hoiaksid mind.Ma vajan su huuli,et nad suudleksid mind.Ma vajan sind,et sa armastaksid mind...

Miks hing ei lakka piinlemast

ja üksikud hinged mu ümber tiirlemast.

Mu hing läks järsku puruks

ja halbus mõttesse justkui suruks.

Täna päikegi paistab nii madalalt

ning vana laevgi lahkus sadamast.

Ma kuulen kuskil kellegi kurba nuttu

Kui keegi vajab abi,pean minema ma ruttu.

Minnes avastasin ja märkasin sadamast,üksiku tüdruku.

Ta vaikis kui küsisin,oli mõtetes sattund sügavikku.

Ma väga soovisin teda aidata

ei tahtnud teda laita vaid pead tal paitada.

Nii me siis koos lahkusime sealt mereäärest

ja hoidsin kinni tasakesi ta väiksest käest.