Kasutaja piia27 päevik

Oled mulle kõik,
nii valu kui rõõm,
vahel vaikne ja leebe, vahel tormine tuul.
Oled tumedas taevas kuldkollane kuu,
tähtede sära ja punetav suu..
Nii palju on öelda,
kuid tõrgub mu keel,
neid sõnu ei julge sulle öelda ma veel.

Oled mulle kõik,
nii valu kui rõõm,
vahel vaikne ja leebe, vahel tormine tuul.
Oled tumedas taevas kuldkollane kuu,
tähtede sära ja punetav suu..
Nii palju on öelda,
kuid tõrgub mu keel,
neid sõnu ei julge sulle öelda ma veel.

Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!"

* * *

"Kui te mind ikka üldse ei usalda, proua, siis ma lähen teie juurest kohe homme ära!" teatab koduabiline. "Kuidas nii? Ma usaldan sind. Ma andsin sulle isegi oma ehtelaeka võtme!" "Seda küll, aga see võti ei sobi ju teie laekale!"

* * *

Juku kirjutab tahvlile:"Ma tahan õpetajaga seksida." Klassi sisenev õpetaja märkab kirjutatut ja ütleb: "Pärast tunde tuled minu juurde." "Näete, reklaam otsustab kõik!"…

Elu tuleb nautida
Elu tuleb hoida
Elu eest tuleb võidelda
Elu on üks toredamaid värke mis meile on antud

Küll sõbrad võivad vahel head
olla,pomises PUHH kännu otsas jalgu
kõigutades ja lõkke kohal vardas
särisevat NOTSUT keerutades.

Armastus ise on piiritu. Piirid on armastuse pakkumise ja ootustega seotud. Tingimusteta, tõelise armastuse pakkumise puhul ei nõuta midagi vastu, ei oodata tasu, mingeid teeneid.Armastuses pole eelarvmusi ega panda silte.Võib olla on armastus energiahulk, mis kas saadi või ei saadud sünniga, kasvamisega kaasa. See eriline energia ei vali, kellele oma armastust jagada ja kellele mitte. Seda energiat on inimestes vähe või mõnel pole üldsegi.Seda energiat hävitab kritiseerimine, ahnus, kadedus, hinnangud halb-hea skaalaladel. Kui soovid, et sinus kasvaks armasusenergia, ära kritiseeri, halvusta, kadetse, ahnitse, sea tingimusi ega ärritu.

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.

On ainult hetk, milles viibime praegu.

Mis kord on alanud, lõppu sel pole.

Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.

Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.

Ma õhtu eel, mil linn särab tuledes,
Sul helistan, ei vasta Sa.
Istun siin, ootan ja igatsen.
Ja mõtlen vaid, kus küll jääd.


Sa lubasid, et seekord on teisiti.
Su välja viin ja kõik algab uuesti.


Sind oodates ootama vist jäängi.
Miks teen ma nii endaga, ei tea.
Kas Sinuga näen veel helgeid päevi ?
Kas kunagi hoida saan Sind veel ?


On möödun'd päev, on möödumas teinegi.
Sust lahti veel ma öelda ei saa.
On meeltes torm, on just nagu eilegi.
Kui suudaks vaid hoida end vaos.


Kas kordub see, mis kordus meil eilegi ?
Need ootused ei täitu vist iialgi.


Sind oodates ootama vist jäängi.
Miks teen ma nii endaga, ei tea.
Kas Sinuga näen veel helgeid päevi ?

Jää lihtsaks ja heaks,
naera kui pole vaja,
nuta kui pole pääsu,
armasta, kui tunned, et
ei saa selleta elada,
vihka, kui sa tead,
et sul on õigus-
ja oska olla õnnelik