kõik ytlevad et see pole normaalne, kuid millex elu maha magada? ---- ::Teistele unetutele lugemiseks:: ---- " Muud uuringud on siiski näidanud, et pikaaegne magamatus pöörab segi inimorganismi võime glükoositaset ja insuliinitootmist kontrollida ja mõjub halvasti seedeelundkonna funktsioneerimisele, mis võib halvimal juhul viia püsivate tervisekahjustuste tekkeni, kui pikad unetusperioodid sagedasteks muutuvad." ---- There are roughly three different types of insomnia. Insomnia may be classified as transient, acute (short-term), and chronic. Insomnia lasting from one night to a few weeks is referred to as transient. This is generally the case for most people, as one often suffers from jet lag or short-term anxiety. If this form of insomnia continues to occur from time to time, the insomnia is classified to be intermittent. Acute insomnia is the inability to consistently sleep well for a period of three weeks to six months. However, after this time, the person does not experience insomniatic episodes. Insomnia is considered to be chronic, the most serious, if it persists almost nightly for at leas ----- ----- ----- ----- ----- -- Teaduslikult kontrollitud eksperimendi tingimustes 1965. aastal on kõige kauem 264 tundi ehk umbes 11 ööpäeva, magamata olnud 17-aastane Randy Gardner. Mitmetes teistes uuringutes on vabatahtlikud katsealused magamata olnud 8-10 ööpäeva. Kuigi Gardneri magamatusekatse kohta saab mitmest allikast lugeda väidet, et tal ei ilmnenud ülipika magamatuseperioodi ajal tõsiseid füsioloogilisi ja vaimseid probleeme, pole see väide päris korrektne. Barry Shell on avaldanud üsna asjaliku raamatu nimega ˇˇSleep Thieves&ˇˇ, kus ta kirjeldab muuhulgas Gardneri ja teiste pikalt magamata olnud inimestega toimunud psühholoogilisi ja füsioloogilisi muutusi. Katse läbi viinud uurijate andmetele tuginedes kinnitab Shell, et juba teisel magamatusepäeval oli Randyl raskusi oma pilgu fokuseerimisega, alates neljandast päevast hakkas ta nägema hallutsinatsioone ning tal ilmnesid probleemid enese arusaadavalt väljendamisega ja katse lõpuperioodil kaotas ta praktiliselt igasuguse tähelepanuvõime ning ei suutnud eksperimenti kontrollinud uurijatega enam adekvaatselt suhelda; samuti ei mäletanud ta paljut enesega viimastel päevadel toimunust. Shelli raamatus kirjeldatakse ka DJ Peter Trippi juhtumit, kes püsis 1959. aastal reklaamikampaania käigus üleval umbes 8 ööpäeva. Juba mõne magamata öö järel hakkas Tripp nägema erinevaid hallutsinatsioone (kassipojad, hiired, ämblikuvõrgud) ning muutus tõsiselt paranoialiseks, kinnitades muuhulgas, et keegi elektrikutest olevat ta kinga sisse tulise elektroodi poetanud. Keegi taolised vabatahtlikud eksperimendid läbinutest pole siiski saanud püsivaid tervisekahjustusi ning nende vaimsed ja füüsilised võimed taastusid kahe ööpäeva korraliku väljamagamise järel täielikult (mõnel üksikul juhul võttis see pisut kauem aega). Muud uuringud on siiski näidanud, et pikaaegne magamatus pöörab segi inimorganismi võime glükoositaset ja insuliinitootmist kontrollida ja mõjub halvasti seedeelundkonna funktsioneerimisele, mis võib halvimal juhul viia püsivate tervisekahjustuste tekkeni, kui pikad unetusperioodid sagedasteks muutuvad. Vastates küsimusele, kui kaua suudab inimene magamata ülal püsida, tuleb paraku tõdeda, et “ärkvelolek” on suhteliselt raskelt defineeritav mõiste. Pikalt magamata olnud inimestel tuleb sageli ootamatult ette perioode, kus nad langevad omalaadsesse tardumusse ehk ˇˇmikrounneˇˇ. Just taoline ja ˇˇmikrouniˇˇ põhjustab mitmeid väsinud juhtide poolt põhjustatud autoõnnetusi ning ajaloost on teada juhtumeid, kus pikalt magamata pommituslendurid on samal põhjusel pommilaadungi vale sihtmärgi kohal valla päästnud. Teada on juhtumeid, kus väidetavalt pikka aega järjest magamata inimesed suigatavad kuni pooleks tunniks WC-poti peal istudes või töölaua taga, ent ei mäleta sageli hiljem, et oleksid maganud. Pidevalt unedefitsiidis viibivatel inimestel võib selliseid ootamatuid magamisperioode päeva jooksul ühtekokku olla kuni paari tunni jagu. Rottide peal läbi viidud katsed on samas näidanud, et kaks nädalat või pisut enam magamata ülal püsinud rotid surid. Otsest surmapõhjust ei suudetud välja selgitada, ent see seostati organismi üldise hüpermetabolismiga. Eraldi tuleks vaadelda nende inimeste magamatapüsimist, kes kannatavad mõne haruldase tervisehäda käes. Näiteks teadlaste poolt põhjalikult uuritud 27-aastane Michel Jouvet, kes kannatas harvaesineva Morvani sündroomi (selle sümptomiteks on muuhulgas lihastetõmblus, valu, suur higistamine, kaalukaotus, perioodilised hallutsinatsioonid ja tugev unetus) ei maganud praktiliselt mitme kuu vältel. Kogu selle aja vältel ei tundud ta end väsinuna või unisena ning tal ei tekkinud ka vaimseid probleeme. Samas elas ta peaaegu igal õhtul samal ajal üle 20-60 minutit kestva haigushoo, mille käigus tal tekkisid kuulmis-, nägemis- ja tajuhallutsinatsioonid, samuti tugev valu ning verevarustushäired sõrmedes ning varvastes. Üks teine üliharuldane tervisehäda, mida tuntakse inglise keeles nime all FFI ehk Fatal Familial Insomnia (eks selle harvaesinemisest anna märki seegi, et ma pole suutnud antud haigusliku nähtuse eestikeelset nime välja selgitada ning mul on tekkinud tõsine kahtlus, kas seda üldse kunagi eestindatud ongi), toob kaasa surma pärast seda, kui patsient on olnud korralikult magamata 6-30 kuud. Tuleb märkida, et surma ei põhjusta antud juhul siiski mitte magamatus, vaid ennekõike paljude organite järkjärguline ülesütlemine, mitmete ajupiirkondade kärbumine ning organismi üldine ülikurnatus. Üks valdkond, mis unetutest kindlasti väga huvitatud on, on sõjandus, sest 7 päeva nädalas ning 24 tundi ööpäevas võitlusvõimeline armee on ilmselt unistus, mis kindralite näole magusa muheluse tekitab. Vähemalt USA ning Suurbritannia armees (esmakasutajaks oli siiski Prantsuse Võõrleegion; juba aastast 1991) kasutatakse ennekõike pingelistes konfliktipiirkondades sõdurite võitlusvõimelise perioodi pikendamiseks laialdaselt ravimit nimega Provigil (toimeaine modafiniil), mis loodud tegelikult narkolepsiat ning uneapnoed põdevate haigete jaoks. USA uurijad on katsetanud Provigili mõju vähendamaks sõdurite unevajadust ning tõstmaks nende võitlusvõimet. Ajakirjandusse jõudnud andmeil on leitud, et Provigili mõju (tavaolukorras vähemalt 10-12 tundi) on suurem kui amfetamiinil (8-10 tundi) ning nende mõlema toime avaldub omakorda pikemalt, kui kofeiini puhul jälgitud on (4-6 tundi). Samas mööndakse, et igasugune ravim vähendab unevajadust vaid ajutiselt ning parimaks viisiks sõduri efektiivsust tagada on ikka veel see, kui lubada tal end korralikult välja magada. Sõjaväelendurid kasutavad lisaks tavalisele kofeiinile (olgu siis ravimi, aurava kohvitassi või 2003. aastast USA armee toiduratsiooni kuuluva kofeiinisisaldusega närimiskummi näol) unega võitlemiseks ning enese erksana hoidmiseks üsna laialdaselt amfetamiini, mis on paljudes riikide sõjaväejõududes missiooni ajal kasutamiseks (enamal või vähemal määral ametlikult) lubatud. Samas tunnistatakse, et amfetamiini kasutamist tuleb väga täpselt doseerida, sest vastasel juhul võivad piloodid pilvedes hõljuda juba enne lennukikabiini sisenemist. Kui USA pommitajad 2001. 17. aprillil Afganistanis kogemata kombel ˇˇsõbraliku tuleb ˇˇ käigus neli liitlasvägede sõdurit surnuks pommitasid, oli selle peamiseks põhjuseks kuuldavasti just tõik, et ülemuste poolt amfetamiini kasutama sunnitud piloodid polnud enam võimelised oma tegevust eriti adekvaatselt hindama. ----- ----- ----- ---- Some of the most common causes of insomnia are: Sleep Apnea - This is when a sleeping person's breathing is interrupted, thus interrupting the normal sleep cycle. With the obstructive form of the condition, some part of the sleeper's respiratory tract loses muscle tone and partially collapses. People with obstructive sleep apnea often do not remember any of this, but they complain of excessive sleepiness during the day. Central sleep apnea is where the normal central nervous system stimulus to breathe is interrupted, and the individual must actually wake up to resume breathing. This form of apnea is often related to a cerebral vascular condition, congestive heart failure, and premature aging. Restless Legs Syndrome (RLS) and Periodic Limb Movement (PLM) - The symptoms of RLS and PLM are often described as a tingling and creeping sensation in the legs which creates a powerful urge to move them. The individual continually moves in bed in an attempt to relieve these unpleasant sensations, resulting in restlessness and consequently lack of sleep. Fortunately for sufferers of the condition, current treatments for this disorder are effective in over 90% of those treated. Jet Lag - this is seen in people who travel through multiple time zones on a regular basis, as the time relative to the rising and falling of the sun no longer coincides with the body's internal concept of it, and is also seen in people who consistently work night shifts. See also: circadian rhythm. Parasomnia - this includes a number of disorders of arousal or disruptive sleep events including nightmares, sleepwalking, violent behavior while sleeping, and REM behaviour disorder, in which a person moves their physical body in response to events within their dreams. These conditions can often be treated successfully through medical intervention or through the use of a sleep specialist. Gastroesophageal Reflux Disease - Many chronic heartburn sufferers are repeatedly awoken by stomach acid flowing upward into the throat while asleep. and more: http://en.wikipedia.org/wiki/Insomnia --- Niih, kuigas Sul on magamisega? Mida aravad? :)

Meeldib! 1