Tavaliselt kirjutan venivat, igavat luulet,
tavaliselt miski geniaalset ei ütle mu punavad huule.
Tavaliselt sünib mu  igav luule
hommikul  kella  kuuest.
Tavaliselt enne seda ma oma mõtteid ei kuule.
  Tavaliselt mul kerjuselgi miskit pole mul anda,
tavaliselt koolis vaatan ma  oma soki aukliku kanda.
Tavaliselt mu armastus ei jõua kunagi paradiisi randa.
Tavaliselt kannan ma teksasi,
tavaliselt ennast ei  peksaksin.
  Tavaliselt on mul alati igav,
tavaliselt ei ole ma kuigi sõnapidav.
Tavaliselt ei usuks ka seda.
Tavaliselt olen ma purjus,
kuid täna lihtsalt ma lurjus.
  Tavaliselt olen ma laiskloom,
harva isegi peoloom.
Kuid mis asi on bioloom?
 

Meeldib!