Olen joonistatud mees,
värides armastuse kustukummi ees.
Elu jooksmas silme eest,
koosnen värvidest ja veest.
  Olen paberil ilusam ma kindlasti,
kunstniku mõttelennu peegel vististi.
Kuid korteri nurka jäetud unustusse mind,
seal kunstniku armastan rohkem kui end.
   Sest olen joonistatud mees,
värvidest ja veest.
Armu kustukummi ees
käib elu silme eest.
  Ma ammu pole tundnud päikse puututust,
sest olen joonistatud mees.
Tunnen vaid valusat unustust,
sest olen joonistatud mees.
 

Meeldib!