On tunne kaljult olen hüppanud
kuid maad ei tule, jäängi kukkuma.
Ja enam miski ei loe.
  On tunne nagu mere põhja end aheldanud,
kuid hingan õhku veel, ei hakkagi uppuma.
Ja enam miski ei loe.
  On tunne nagu pea mul maha raiutud,
kuid mõtlen veel, ei hakkagi surema.
Ja enam miski ei loe.
  Ja enam miski ei loe,
ma selle eest peitu ei poe,
et enam miski ei loe.
Ja enam miski ei loe.
 

Meeldib! 1