Kommenteerige ja hinnake ja värki!
Teadet tahad, siis kirjuta kommentaari :P

                                     Päev, mis viis lõpu äärele.

______________________________________________________________________

Getheli telefon helises. Ta hakkas kotis sobrama, et seda leida. Niipea kui tal see õnnestus, vastas ta telefonile.

"Jah."
"Mina olen, Keith!"
"No räägi, mis mureks?"
"Kas sa täna mu juurde olemisele viitsid tulla?"
"Ikka viitsin. Mis kell ja kuhu ma tulema pean?"
"Põik 55-18."
"Selge ja mis kell siis?"
"Tule nii kaheksaks. Joogid on minu poolt."
"Olgu. Tsau," neiu lõpetas kõne ja pani mobiili kotti tagasi.

Mõne tunni möödudes oligi aeg minema hakata. Gethel tõmbas veel vaid jope selga ja lahkus. Kuna tee Keithi juurde tundus märksa pikem kuii tavaliselt ei jäänud tal muud üle kui oma aega mõtlemisega sisustada.

Poolteist kuud on möödunud juba ja me oleme kuidagi lähedasemaks saanud Keithiga. See on nii hea tunne, kuid mul ikkagi kripeldab see jutt tema kohta südamel. Peaks temaga rääkima sellest, ehk ta on nõus abi otsima.

"Tsau kallis," lausus tütarlaps poisile ja suudles teda suule kohe, kui oli kohale jõudnud.
"Tsau. Astu sisse," vastas noormees naeratades.

Noormees juhatas tütarlapse tuppa, kus ka teised juba jõid ja jutustasid. Keith pakkus tüdrukule istet ja küsis siis, et mida ta juua tahab. Kui Gethel oli soovitud joogi saanud läks Keith korraks eemale. Naastes võttis ta tüdrukult ümbert kinni ja suudles põsele.

"Keith kuule, kas me saaks kuskil privaatselt rääkida?"
"No ikka saame, lähme minu tuppa," nad läksid poisi tuppa. "No musi, millest sa rääkida tahtsid?"
"Sellest, et... ma tean, millega sa tegeled ja ma ei kiida seda heaks, aga kõik oleks meie vahel korras kui sa abi otsiks."
"Millest sa tead? Mis abi? Mis asja sa ajad?"
"Sellest, et sa varastad tehnikat ning müüd seda ja ma sain ka teada, et sul pole õde. Kuid kõik saab korda kui sa abi otsid!"
"Simon rääkis sulle? Miks te kõik kurat arvate, et ma vajan räigelt abi? Ei vaja!" karjus juba poiss väga vihaselt tüdruku peale.
"Kui sa otsustad abi otsida, siis võid minuga ühendust võtta!" oli ka tütarlaps juba vihane.

Gethel hakkas Keithi toast väljuma aga poiss takistas teda.

"Ei lähe sa kuskile! Sa veel maksad selle eest, et noa mulle selga lõid!"
Keith haaras Gethelil käsivarrest ja paiskas ta voodile.

Neiu proovis tõusta ja minema joosta, kuid see ei õnnetsunud, Keith oli ta jaoks liiga kiire. Üritades tõusta voodist sai neid hoopis tugeva laksu vastu nägu ning ta kukkus voodi peale tagasi. Keith ronis voodi peale, istus Getheli jalgadele, et ta kuhugi minna ei saaks ja hakkas püksilukku lahti tegema. Tüdruk hakkas karjuma, kuid ka selle vaigistamiseks pidi poiss teda lööma. Ta summutas käega tütarlapse karjumist ja teise käega hakkas ta neiu püksilukku lahti tegema. Tüdruk rabeles ja hammustas poisi kätt ning karjus täiest kõrist. Kuigi muusika oli vali, oli sellest abi. Uksest sööstis sisse Simon. Ta eemaldas Keithi neiu pealt ning andis talle tugeva obaduse vastu nägu. Simon haaras neiul käest ja talutas ta toast välja. Tüdruk võttis oma kingad ja mantli näpu otsa ning jooksis alla. Simon jooksis talle järele ning pakkus küüti.

"Kuidas te Keithiga küll nii erinevad olete?" lausus Gethel sõidu ajal Simonile.

Simon sai aru, et see oli retooriline küsimus ning pidas targemaks vaikida. Olles arvatavasti varemgi selliste juhtumitega kokku puutunud, teadis ta täpselt, millal suu kinni panna ja millal see avada. Pole kerge omada sellist venda, kuid elu õpetab!

"Aitähh, et appi tulid," tänas neiu noormeest.
"Enesest mõistetav ju. Kuid nüüd kuula mind ja hoia Keithist nii kaugele kui võimalik!"
"Teen seda," vastas tütarlaps ja üritas naeratada.

Eneselegi märkamatult olid nad Getheli maja ette jõudnud.. Tüdruk tänas poissi küüdi eest ja lahkus autost.
Neiu astus tuppa ning ta leidis sealt eest ema, kes oli juba üpris kuri.

"Kus sa olid? Kas ma tunnen alkoholi lõhnu või? Sa käid väljas joomas, selle asemel, et nõud ära pesta. Meil oli ju jutt, et enne sa välja ei lähe kui nõud pestud!" kriiskas Merilin raevukalt.
"Nõud?! Sind huvitavad nõud ka rohkem kui mina! Mõnel oli võib-olla sitem päev kui sul eksju ja nõud on küll sellekõrval pisiasi!" karjus Gethel vastu ning astus uksest välja lüües selle enda järelt pauguga kinni.

Tütarlaps jooksis aina edasi, kordagi tagasi vaatamata, endal põsed nutmisest punased. Kuigi ta ei soovinud mõelda tagasi eelnenud situatsioonidele, ei saanud ta sinna midagi parata, et aeg-ajalt jubedad seigad tema raskest elust, silme eest mööda jooksid.

See ei ole võimalik, kuidas kõik nii kiiva keerab. Ma kaotasion oma sõbrad, poiss üritas mind vägistada ja ema keeras selja, sest hoolib oma armsast Madisest ka rohkem kui minust. Maailm oleks ilma minuta kohe palju parem!

Neid oli jõudnud suure viiekordse maja ette ning ta seisatas. Vaatas siis üles katusepoole ja jooksis ühest trepikojast sisse.

Meeldib! 13