Emn see osa on jällegi pikk aga ma avastasin et enam lyhemalt ei saagi.. muidu ei tule enam peatykkidele mõtet sisse.. no elate yle.. need kes raamatut selles tahtsid ned peavad leppima tõsiasjaga et kui peatykid on väiksed siis sellest ju raamatut kokku ei tule vaid helajuhul koomiks :D
kriitikat siis ja värki.. kõik on oodatud.. aga kriitika põhjenda korralikutl ära ka:D
hinnake ja värki :)
teadet tahad siis kirjuta see kommentaari :D

loodan et meeldib :)                                             Kus Keith on?

Gened korjas tüdruku kaubamaja juurest üles ja nad läksid Gendi juurde.

"Sa tahad kindlasti dušši alla minna. Vannitoas on oranz saunalina ja kraanikausi kõrval dušigeel ning shampoonid, kõik sinu kastutuses. Ma teen nii kaua teed ja võileibu kuni sa dušši all oled. Sa jääd minujuurde kuni sa oled valmis koju minema."
"Aitähh sulle, Gened, sa oled nii lahke," naeratas ta ja läks vannituppa.

Gethel läks pesema ja noormees hakkas võileibu tegema. Ta valmistas neid terve hunniku.

"Kurat! Teevesi läks meelest!" sõimas end Gened.

Ta pani vee keema ja jäi ootama, millal see valmis saab. Ta vajus mõtteisse.

"Gened, teevesi sai valmis!" ütles Gethel, kes oli äsja dušši alt saabunud.
"Nagu näha ka sina," ärkas Gened üles, "ma teen tee valmis, siis võime elutuppa sööma ja rääkima minna, seal on mugav diivan vähemalt."
"Sobib," lausus tüdruk ja naeratas talle.

Noormees tegi tee valmis ja viipas käega neiu poole, et ta diivanile istuks. Nad võtsid mugavad kohad sohval sisse ja tüdruk alustas jutustamist.

_______________________________________________________________

Täna on see päev, mil me lähme Keithiga kinno. Kahju, et kell veel nii vähe on. Ma ei oska oma aega kuidagi targalt sisustada. Eks see ole ju ainult minu süü ka tegelikult. Poleks ma eile peale Janari külaskäiku tagasi magama läinud, siis ma poleks praegu üleval. Nüüd ma juba isegi soovin, et ma omaks arvutit. Ma olen alati olnud inimene, kes ei näe selle vidina olemasolu vajalikkust. Kõiki materjale, mida arvuti sisaldab, saab ka raamatukogust. Okei igasugu programme, millega tekste või pilte töödelda pole mulle kättesaadavad, aga õnneks ma ei vaja ka neid. Ja selliste tutvus/suhtlus portaalide, nagu on rate.ee, vajalikkuses ma üldse ei kahtlegi. Nagu ma oma beibedest sõbrannadelt kuulnud olen on see üks igavene lahe lehekülg, kus saab pilte hinnata ja kommenteerida ning muud tsirkust teha. Ma olen kindel, et mulle tekitaks see ainult tülisid ja peavalu. No ja teada on, et mu klassikaaslastelgi pole kerge omada sellisel leheküljel kontot.
Nii Kell on seistse hommikul, mul pole arvutit ega süüa, telekast ei tule samuti midagi ja kõik normaalsed inimesed magavad sel kella ajal. No eks ma parem teen end korda, siis saan vast peagi poodi minna. Nii vara saaks ma vaid tanklas käia, aga seal ei ole ju midagi söödavat. Arvestades varast hommikutundi, tahaks ma midagi toitvamat kui hot dog hamba alla saada.

Gethel võttis omale puhtad riided ja läks dušši alla. Veetes seal pool tundi oli ta peagi valmis. Nüüd oli vaid veel anda viimane lihv meigiga. Ta tegi õrna meigi ja läks alla. Ta lükkas kingad jalga ja astus uksest välja.
Teel poodi nägi ta Catelynit.

"Tsau!" ütles tüdruk Catelynile naeratades.

Catelyn keeras vaid pilgu kõrvale ja läks edasi.

No mis siis nüüd? Ei öelda enam teregi, sest läksin Janarist lahku? Okei Chris ja Janar olid küll parimad sõbrad, aga kas sellepärast peab minuga tülli minema? Ei no huvitav poliitika küll neil minu nii öelda SÕPRADEL. Kui poest tagasi tulles veel Catelynit näen, sisi küsin, mis toimub!?

Gethel astust poest välja ja nägigi Catelynit nagu ta lootnud oli. Ta astus pikkade samudega endise sõbranna juurde.

"No mis siis nüüd? Ei öelda enam mulle teregi kuna läksin Janarist lahku?" ründas tüdruk Catelynit sõnadega.
"Sa jätsid maha parima poisi, keda üldse tahta võib, mingi kuti pärast, kellega sa vaid ühel peol tantsisid, see ei ole Janari suhtes aus!"
"Mis see teie asi üldse on, mis meie vahel toimub? Umbes, et kui ma enam Janariga koos ei ole, sisi pole minuga ka vaja suhelda? Nojah, eks meenutame, kuidas me üldse suhtlema hakkasime. Tänu Janarile! Poleks teda olnud, oleks ma siiamaani oma klassi maakas, keda te halvasti kohtlete!"
"Sa oled siiani. Lihtsalt vahepeal näitasime me sinu vastu tolerantsi üles. Igatahes tea, et sa tegid Janarile väga haiget ja meile on Janar olulisem kui sina! Sa võid ju oma uue kallimaga ka õnnelik olla!" nähvas Catelyn Gethelile.
"Olengi! Pole mul teie suguseid "sõpru" vaja!" lausus Gethel ja keeras otsa ringi ning hakkas kiirel sammul kodu poole astuma.

Koju jõudes lõi tüdruk ukse pauguga kinni, lennutas kingad teise koridori otsa ja marssis vihaselt oma tuppa.Ta võttis kapi pealt oma telefoni ja valis Keithi numbri.

...kutsub...telefon, millele te helistate on...

"Kurat, Keith, miks sul telefon väljas on?" karjus tüdruk vihaselt üle terve korteri.

Miks Keith telefonile ei vasta? Äkki on temaga midagi juhtunud?
Gethel, rahune maha! Temaga ei ole midagi juhtunud! Teil on kohting kell viis. Ole rahulik ja kõik saab korda!
Oeh, ma ei suuda lakata mõtlemast, et temaga võib midgai juhtunud olla. Ma pean rahunema! Ma helistan parem Henelyle.

"Tsau, Henely, kas sa välja ei viitsi?"
"Eriti ei viitsi küll, nii vara veel vähem."
"Aga mingi tunni aja pärast näiteks?"
"Ei usu."
"Ma olen Janariga taas koos!" valetas Gethel klassiõele üritades teeselda head meelt.
"Tõesti? Äkki saaks ikkagi kokku ja sa räägid, kuidas see juhtus."
"Silmakirjatseja! Me ei ole koos! nagu näha on Catelyn ka sulle seda juba kuulutanud. Kas ta on teistele ka rääkinud?!" oli Gethel juba päris vihase häälega.
"Mm..ma..ee..ei..," kokutas Henely.
"On või?!" karjus juba ta vihaselt Henely peale.
"Ma ei tea nohh! Oled rahul?"
"Aga tegelikult?" madaldas neiu nüüd oma hääletooni.
"No ise tead mida arvad või usud!" katkestas Henely kõne.

Okei ma helistan veel Geterlyle ka ja kui tema ka ei tule siis on Catelyn küll puhta töö teinud.

"Tsau, Geterly, kas sa välja viitsid?"
"Ma ei saa. Mul on vaja ema aidata,"venitas Geterly.
"Selge, sinuni on ka see jõudnud. Ei vahvad sõbrad mul!" vihastas Gethel veel rohkem ja viskas toru hargile.

Ahh oligi liiga hea, et tõsi olla! Eks ma siis ootan kuni kell viis saab.

Ta läks külmkapi juurde, võttis sealt leiva, või, vorsti ja toorsalati, mille ta ostnud oli, ning tegi endale võileiba. Söömisega ühelpool läks ta teleka ette. Klõpsides ühelt kanalilt teisele leidis ta peagi saate, millele pikemalt peatuma jääda.

"Noh, hea oli aga otsa sai. Mis siis nüüd?" sõnas neid omaette, kui saade oli läbi saanud.

Kus mu telefon on? Auu, kus sa oleed? Mhh kus ma ta toppisin siis?

Samal ajal kui tüdruk oma telefoni voodi alt otsis, hakkas see voodikõrval oleval kummutil vibrama ja prantsatas maha.

"Ei no jäta veel telefon laua ääre peale!" pahandas ta endaga.

"Jaa halloo," vastas ta tavapäraselt telefonile.
"Ema siin, kuule ma tulen homme koju, kas mingeid erisoove ka on?"
"Ei ole eriti, aga midagi magusat võiks sa küll tuua."
"No okei, homme siis näeme!"
"Jah, näeme!" olid neiu viimased sõnad ja ta pani toru ära.

Kurat, miks Keith mulle ei helista? Kell on juba neli. Okei, samas viieni on ju veel aega. Lähen dušši alla, ehk see viib mu mõtted mujale.

Gethel läks dušši alla. Veetis seal umbes nelikümmend viis minutit ja läks siis oma tuppa. Ta pani puhtad riided selga ja värskendas meiki. Võttis siis oma mobiili kätte ja vaatas pingsalt selle ekraani.

Kell on ju viis, miks sa ei helista? Kus sa oled Keith?

Järsku helises ta telefon just kui oleks ta selle nõidunud tirisema.

"Jaa halloo?" vastas neiu telefonile.
"Keith siin, kuule, kas sa saad äkki ise kino juurde, mul oleks vaja veel käia kodust läbi, seega ma jõuaks alles kuueks su juurde, aga sa oled kindlasti väsinud ootamast."
"Kus sa olid?" päris ta noormehelt.
"Mul oli vaja asju ajada, ma peale kinoskäiku räägin sulle!"
"No teeme nii."
"Saad siis ise sinna?"
"Ikka, seal näeme!"
"Tsau!"

Poole tunni pärast said Keith ja Gethel kino ees kokku.Noormees suudles tüdrukut ja nad läksid pileti järjekorda, kõndides käsikäes mööda Catelynist ja Chrisist, kes neid põlgusega vaatasid.

"Hei, need on ju su sõbrad!" lausus Keith.
"Ei, ei ole enam!" vaatas tüdruk endisied sõpru viimast korda ülbelt ja keeras pilgu kõrvale.

Noormees ostis piletid ja nad läksid saali, võtsid kohad sisse ja jäid filmi algust ootama. Nad läksid vaatama sama filmi, mida viimane kord Janarigagi. Gethel polnud selle vastu. Saabki nüüd korralikult filmi pointile pihta. Eelminekord läks ju filmi algus kaotsi.
Seekord avanes tal tõesti see võimalus kuna Keith isegi ei üritanud teda suudelda.
Kui film läbi sai läksid nad kohvikusse.Poiss tellis neile kohvi ja kooki.

"Niisiis, kus sa olid nii kaua, et sa ei saanud isegi telefoni sisse lülitada?" alustas Gethel juttu.
"No ma olin oma õe last hoidmas ja ma lülitasin telefoni välja, sest ta magas."
"Okei, aga miks sa vahepeal kodus pidid käima?"

Sellele küsimusele ei jõudnud poiss vastata, sest ta telefon helises.

"Jah! Kuule ma ei saa praegu rääkida, ma olen oma neiuga väljas. Räägime siis kui ma koju jõuan!" selle kiire tekstiga oli kõne lõpetatud.

"Keith, kuule, kust sa selle telefoni said? Sul oli eelminekord teine ju."

Meeldib! 25