Nüüd on vist õige aeg, et teatavaks teha mõned muutused. Nagu näha, ei ilmunud juulis siia ühtegi osa nagu lubatud sai. See ei olnud sellepärast, et ma sõna ei peaks või midagi, vaid pigem selle pärast, et reisi ei toimunud.

Aga toimub, 2. augustil ja hoopis teise pere juurde.

Sellest, miks teise pere juurde, räägin ma ka. Samas, ma vaatan, et keegi ei pannud osa puudumist tähelegi.

Liigume siis asja juurde…

Alustuseks, mõni aeg pärast seda, kui olin kuulutanud välja oma saksa tripi juulis, võttis peremees ühendust ja küsis, et kas ma septembris ehk saaks tulla. No mina vaikne tasane talleke (kes mind teab, see ilmselt praegu naerab kõva häälega) olin siis muidugi nõus ja hea on ka, et olin. Suhtlesime muidugi peremehega edasi ja said vajalikud asjad isegi räägitud, millest nüüd teise pere juurde minnes kindlasti abi on.

Mida aega edasi seda vähem suhtlesime. Seda parem ka oli mõnes mõttes, vahepeal hakkas juba tunduma, et miks ta küll nii palju suhelda tahab.

Sain isegi nende tollase au-pairiga suhelda. Vastas kõigile mu küsimustele ilusti ja koht tundus ideaalne, küll aga see jäi siiski ideaalseks vaid mu unistustes.

Hiljuti, mõni nädal tagasi, otsis mind nende endine Au-pair orkutist üles. Ta on ka nimelt eestlane. Hea kerge suhelda ja arusaamisel probleeme ei teki. Rääkisime siis, mis mind tegelikult seal ees ootab.

Pikk jutt kokkuvõttes: orjaelu nunnana. Vara üles hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi, aga au-pairi ei peaks kohtlema orjana. Kes pikemalt kuulda tahab, mida Gerli mulle rääkis, see kirjutab postkasti.

Hakkasin koheselt, veel samal öösel, just nimelt, öösel, kell oli umbes 1 kui Gerliga asju arutasime, uut „kodu“ otsima. Sel hilisõhtul ei tundunud enam midagi leidvat niisiis pöörasin pahameelega magama.

Hommikul meenus esimese asjana, mis öösel juhtunud oli. Järgmisena meenus see, kuidas ma kunagi nii tulihingeliselt võidelnud olin ema-isaga selle koha eest. Nemad tahtsid 10x kontrollida veel, aga mina lolli peaga usaldasin. Igatahes seisis ees Põlvasse, kodulinna, reis ning tee peal sai ikka hoolega nuputatud, kuidas seda emale serveerida. Ema oli siiski üllatavalt rahulik, kui talle teatasin, aga ma ei lasknud tal ka midagi vahele öelda ning lisasin OTSEKOHE pärast jutu lõppu, et siukest varianti lihtsalt EI OLE OLEMAS, et ma ei lähe üldse välismaale. Eks ma natuke mõtlesin ka teie peale, kallid lugejad, et lubatud ju on, kuis ma nüüd siis munni mängin. :D

Igatahes otsisin mis otsisin ja oli ka palju ära ütlemisi, aga leidsin endale hetke seisu järgi paradiisi. Eks seda näha ole, mis orjatööd ma seal tegema hakkan, aga esialgu ei kurda.

Peres on kaks last, 4 ja 6 aastased ning siis ema ja isa, kes juhivad mingit turismitalulaadset asja või nii. Seal on ka 7 poni. Mõned šetlandid, mõned suuremad.

Minu ülesanneteks siis lastega tegeleda, hommikuti ponisid aidata valmis panna ja nendega tegeleda vms ning lihtsamad kodutööd. Lisa teenimisvõimalus on ka alati, aga see on kokkuleppel. Eks esialgu vaatan, kuidas ma oma kohustustega toime tulen ja siis vaatame lisatööde asja. Aga sellest juba Saksamaalt! ;)

Väljasõit on 2. august. Ärasaatmismöll 31. juuli. Võib-olla kui väga kirevad seigad möllul aset leiavad, siis kajastan ka neid siin. Eks ma ju ka lubasin 3-4 osa enne minekut kirjutada. ;) Loodan, et mul seal wifi või mingi netiühendus ikka on, et kirjutada saan. Muidu pean paberil valmis kirjutama ja kuskile internetipunkti sisse trükkima minema. :D

Eks vaatab, kas kirjutan veel enne minekut Eestist või tuleb järgmine blogi juba Saksamaalt.

Bis dann! ;)

Meeldib! 7