Tere sõbrad! Ma ei tea, kas keegi tänapäeval reisipäevikuid üldse loeb, aga mina proovin seda võimalikult huvitavalt teha.

Ma ei lähe päris reisile. Pigem nagu ikka tööle, aga ma teen sellest kui aasta pikkuse reisi. Luban, et kirjutan iga nädal vähemalt ühe blogi. Ma usun, et mul on selleks aega. Kui ei ole aega kirjutada ja kaamera käepärast on, siis filmin end jutustamas ning lisan selle siia, reiti.

Praegu teen juba algust. See on esimene osa. Ma räägin, kuhu ma juulis lähen ning midagi tegema, mis mul seal olema hakkab ja millest unistan. Eks siis näeme kunagi, kas läks ikka täppi ka J Lisaks kirjutan järgmistes (umbes kolmes või neljas) osades sellest, kuidas lennu eelsed ettevalmistused läksid ning mida lennujaamas/lennukis nägin, mõtlesin, tundsin. Minu esimene lend ju ometigi :D

Asukoht

Lõuna-Saksamaa. Šveitsi piiri ääres asuv väikelinn Lottstetten. Väidetavalt on Zürichisse sealt 20 minuti sõit, mis on positiivne. Asukoht on veel selle poolest hea, et kõik on käe-jala juures. Pood on 500m kaugusel, keeltekursus 3km ja tall 200m, no mida sa hing veel ihaldad.

Ühesõnaga ma juba lendan Zürichisse, mis tähendab, et esimesel päeval saab juba põhimõtteliselt kahes riigis käidud. Muidugi eelistaks ma natuke ülevamal pool elada, siis ei oleks mu ainus saksa sõber nii kaugel, kuid pole hullu. Praegune koht on ka super.

Mida ma Saksas teen

Nagu ennist mainitud, lähen sinna tööle. Täpsemalt lapsehoidjaks, Au-pairiks. Alates 5. juulist ja aastaks. Töö ise kujutab endast laste hoidmist ja kerget koristamist. Ilmselt ka laste kooli viimist ja toomist. Varajased ärkamised ei ole tavaliselt küll minu rida, aga kannatan välja küll. Pealegi on mul vahetustega töö. Vanemad käivad vahetustega tööl, seega iga nädal ei peagi väga pikalt hoidma.

Perest

Viie liikmeline pere koosneb emast, isast ning kolmest tütrest. Lapsed on 11, 6 ja (umbes) 2 aastat vanad. Nimed (vanuste järgi) Vilma, Emma, Anna.

Isa on itaallane, ema soomlane. Kodukeeleks Saksa ning vanemad tüdrukud räägivad nii isa kui ka ema keelt. Vapustav! Ja lapsed on kindlasti super ujujad, sest isa on ujumistreener. Noh, mind ta ilmselt peakat hüppama siiski ei saa. Nii osav ma ei ole. Peab veel päästma tulema. Marki ka nagu täis ei tahaks teha. Ema ametist polegi nagu päris aru saanud :P Keelebarjäär.

Unistused

Peamine unistus on, et vabadel päevadel saaks tallis käia. See on ju kõigest 200m kaugusel. Algul võib-olla niisama ratsutamas, aga kui olen juba sisse sulandunud, siis ehk küsiks, kas vabatahtlikuna tööd saaks seal teha. Bokse ja nii. Vastutasuks sooviks vaid ratsutada, raha mitte. Muidugi, kui nad raha tahavad maksta, no olgu. Eks ma pean siis vahel lihtsalt mingi osa teisest palgast selle peale panema. Aga vähemasti saan oma lemmikute keskel ka olla. :)

Teine unistus on, et saan oma ainukese sõbraga kokku. Ta elab minust umbes 500km kaugusel, aga no mis see siis on. Keskeltläbi 5 tundi sõitu. Ja kui veab ning ta öömajale ikka võtab, siis saab end vabalt ka tunda mõnda aega pärast väsitavat sõitu. On juba plaanitudki, et kui kokku saame, siis ta teeb Cous-Cousi, sest ta on taimetoitlane, mingite lisanditega. Aga Cous-cous on hea, nii et mulle sobib.

Kuna löön kaasa NoorteTVs, siis kaamera olemasolul tahan hakata sealt klippe tootma. Kui meedia huvilisi sõpru leian lähiümbruskonnast, siis hakkaks ka ehk üht uut saadet tootma, aga sellest siis, kui aeg on käes.

Meediaga seoses võiks ka huviliste olemasolul filmi teha. Ka idee on olemas. Eks näha, kas asi jääb ka teostuse taha, või ma suudan seda! ;)

Seekord lõpetan, püsige lainel!
(Küsimused on oodatud, kommenteerige ning küsige! :))

Meeldib! 37