Välimust me kirjeldama ei hakka, sellega ei jõua me kuskile, sest kindlat malli, mille järgi otsida, mul lihtsalt pole! Kuigi tegemistelt võiks ta:

*Öelda enne uinumist, et armastab mind - kui teha seda ainult enne uinumist, ei kulu see väljend liiga ruttu ära:)
*Austada mu soove, isegi kui need võivad tunduda ebavajalikud, ebarealistlikud või naljakad
*Hoida käest kinni ka oma sõprade ees, vahel mind päris enda lähedale tõmmates
*Tajuda ära, millal on õige hetk suudlemiseks (turul, keset 80 aastaseid mutikesi või kaubanduskeskuses toidupoejärjekorras, ei ole see yldsegi hea mõte)
*Vahel üllatada millegi pöörasega - viia midagi uut tegema, selle asemel, et toas kahekesi romantilist filmi vaadata
*Õppida ära ratsutamise lihtsalt selleks, et meil oleks üks ühinene huvi
*Üle pika aja kokku saades tuua vahel lilli (muidugi mitte igal kohtumisel, sest see lihtsalt muutuks siis üksluiseks) või mu lemmikmaiustust - varieeruda vahelduvalt
*Märgata uut soengut, riideeset, meigilahendust ning kommenteerida seda, kui see talle meeldib
*Tähtpäeval üllatada millegi erilisega, näiteks isetehtud kingitusega või hästi planeeritud romantilise õhtusöögiga
*Innustada mind minu tegemistes, öelda, et ma saan hakkama, kui proovin
*Mitte naerda minu unistuste või soovide üle

Siin kohal mainiks ka ära, et kellel minuga lähemat tegemist tuleb, see saab hobuse selga kohe kindlasti lükatud. Nimelt tegin enda eesmärgiks õpetada võimalikult palju inimesi ratsutamist nautima :)
Kui Siim peaks kunagi mingil põhjusel minu kõrvalt lahkuma, siis et minu poolehoidu võita, parem tee ise ratsaspordiga algust, kuigi loodan, et ma Siimul niipea ikka üle ei viska (A) Pealegi, ma juba tegin algust temale hobuste tutvustamisega, niiet seda kasulikum mulle. :D

Isegi abieluettepanekuks on vaja ratsutamisoskust. Nimelt kujutan ma ette seda just niiviisi, et mina ja mu tulevane abikaasa elame kuskil imeilusas looduslikus maakohas, meil on 2-3 hobust, üks must, üks valge ja kolmas poni, ning suur heinamaa, kus kappamas käia. Ning just päeval, mil ma seda kõige vähem ootan, ratsutab mu tulevane mees minu juurde, valge hobusega, palub mind laudja**** peale ja me ratsutame majast eemale, kus taamalt hakkab paistma ilus linaga kaetud ala ning selle peal erinevad suupisted ja shampa. Me istume maha ja kui me oleme mõnda aega söönud võtab ta välja sõrmuse ning kosib mind.
Mmmm... kui see vaid täituks :)

**** - laudjas on hobuse selja tagaosa, täpselt enne taguotsa. Seal istumine vajab ikka omajagu tasakaalu ja oskust seljas püsida. Muidugi on võimalus, et mees enda ette võtaks istuma, nagu vanal ajal mõisapreilidega tehti, aga minuarust on sadulakaare peal väga ebamugav istuda.

Kui nüüd võtta arvesse asjaolu, et kallim mul juba on ja kõik ei saagi täiuslikud olla, siis loomulikult on ideaalmehe punktides mõned puudujäägid, aga ma olen kindel, et päris ideaal pole ma Siimulegi. Kuigi kosimine võiks küll selline välja näha (A) - jep, see oli vihje sulle! (A):D:D

Igatahes, mina olen väga õnnelik Siimuga! Armastan sind kallis (L):) Happy anniversary! ;)

Meeldib! 4