„Väike vahepala.“

Ronda vaatenurk:

Tüdinenult tatsasin Margele järgi. „Tead, mulle meeldibki viimane-kiimane olla,“ muigasin ma. Marge oli minust umbes kaks-kolm sammu eespool. Ta jäi seisma ja vaatas mulle rahuliku näoga otsa. „Ma tean seda, kallis,“ kergitas ta kulme. „Ah-jee, kiimane, uuuh, ma olen nii kiimas!“ häälitsesin üle kooliõu. Kõik pöörasid oma pilgud meile ja naersid. Marge lõi mind sõbralikult vastu kõhtu.

„Aii!“ kiljatasin. Ta vaatas mulle ehmunud pilguga otsa. „Nabaneet, remember?“ vaatasin talle altkulmu otsa. „Ahjaa,“ surus ta hambaid kokku, „sorri.“ Pööritasin silmi ja silitasin oma naba läbi särgi. Sammusime Margega edasi, minu poole. „Oot, me peame teada saama, mis kell meie party algab ka ju,“ tõmbasin käega läbi juuste. Sõbranna noogutas huuli torutades. Otsisin taskust oma telefoni välja.

„Pauliine, Raul, Stella,“ loendasin mõtetes, „Stiina!“ Marge ümises mingit lauluviisi ja tegi erinevaid grimasse. Muigasin ta üle ja panin telefoni helistama Stiinale. Kutsus üsna pikka aega, kuni tüdruk vastas. „Tsau!“ hõikasin kähiseva häälega telefoni. „No jou,“ kostus naerev hääl vastu. Köhatasin hääle puhtaks: „kuule, mis kell Macky juures pidu on?“ Stiina mõmises korra midagi arusaadamatut. „Um, kell 7,“ teatas ta siis. Noogutasin pead, kuid siis meenus mulle, et Stiina ei näe mind. „Ja kus Macky täpselt elab?“ uurisin veel. Stiina vaikis korra ja vastas siis: „meie tänaval, see viimane maja, mis kaks kuud tühi oli, tead küll.“ „No okei, näeme seal siis, tsau!“ lalisesin telefoni ja lõpetasin kõne.

Jõudsime minu maja ette. Ühtegi autot hoovis ega tänaval polnud. Järelikult polnud ka kedagi kodus. Otsisin oma kotist võtmekimbu välja ja kõige pisema võtmega keerasin välisukse lahti. Viskasime oma tossud koridori ja tatsasime rõõmsalt üles, minu tuppa. Mu kott leidis koha laua kõrval ning sinna kõrvale lendas ka Marge oma. Viksusin väsinult voodile pikali, sõbranna istus laua taha ning lülitas mu läpaka käima. „Mis me teeme niikaua? Meil on seitsmeni aega,“ haigutasin. Marge kehitas õlgu ja kõigutas end toolil.

„Süüa on sul vä?“ küsis tüdruk ja avas interneti. „Mhm,“ mõmisesin vastu, endal silmad kinni. „Pliis mine too mulle midagi,“ palus ta. „Mkm,“ sõnasin. Marge podises midagi arusaamatut. Avasin oma silmad, tõstsin aeglaselt pea ja tõusin istukile. Haarasin voodilt ühe padja ja viskasin selle Margele vastu selga. Ta karjatas: „misasja?“ Mina vaid naersin laginal. „Mine tee ise endale süüa, jobu,“ üritasin rahuneda, „ja siis tee mulle ka.“ Marge võttis maast padja ja viskas selle mulle vastu pead. Padi lendas mulle täpselt näkku ning ma panin käed näo ette, just kui nutaks. Tegin ka sellist piiksuvat häält.

Marge tõusis toolilt püsti ja tuli minu juurde. „Sorri, mees, ma ei tahtnud nii,“ vabandas ta ja istus mu kõrvale. Tegin nutuhäält edasi. Marge toetas oma pea vastu mu õlga ja silitas mu selga. „Tasa, ära nuta,“ sosistas ta. Võtsin ühe käe näo eest ära, kobasin seljataga padjast kinni ja virutasin sellega Margele vastu kõhtu. „Hahahaa!“ hüppasin võidukalt püsti ja tegin tähtsa näo pähe. Marge kortsutas kulme ja hüppas voodilt maha. Ta näitas keelt mulle ning ma vastasin talle samaga.

„Lähme teeme süüa nüüd, ä,“ teatasin tibilikult ja astusin voodilt maha. „Ja, ä,“ teatas Marge. Sammusime trepist alla, kööki. Avasin külmkapi ukse. „Nii, mis me sööme?“ küsisin tüdrukult, kes enda tagumiku köögilauale mugavalt asetas. „Ma ei tea, ä, midagi vähe rasvast, ä. Ma pean enda kaalu jälgima, ä. Kas sul kalorivaba jogurtit on, ä?“ tibitses tüdruk. „Tead, ä, sa Stella, ä, käi perse, ä, mul on ainult väga rasvaseid makarone juustuga, ä,“ võtsin eelneva päeva toidu välja, mis tegelikult ei olnud üldse rasvane.

„Fain, ä, siis ma nälgin, ä,“ lükkas ta ülbelt juuksed üle õla. „Oma asi, ä,“ vastasin ja pistsin makaronid mikrosse. Peagi täitis hõrgutav lõhn terve mu köögi. Otsisin kapist taldriku ja kahvli välja ja panin lauale. Tõstsin enda taldrikule suure koguse makarone. Marge vaatas mind väga näljase pilguga. „Ma tean, et sa tahad, ä, sa ei suuda nälgida, ä, sa ei saa olla nagu Stella, ä,“ muigasin ja pistsin kahvlitäie makarone suhu. Marge hakkas naerma, hüppas laualt maha ja võttis ka endale toitu. „Sa tead mind liiga hästi,“ naeratas ta, „ä.“

Võtsin külmikust ka ketšupit ja panin oma makaronidele. „Anna mulle ka,“ sirutas Marge käe minu poole. Ulatasin talle ketšupipudeli ja ta pritsis oma makaronidele ka punast ainet. Pudelist pritsis ketšupit ka mu käele ning ma kortsutasin kulmu. Kiskusin Margelt pudeli käest ära ja kavalalt naeratades suunasin selle tema poole. Ta ajas silmad suureks. „Mkm! Sa ei tee seda!“ hüüatas ta hirmunult. „Teen küll,“ noogutasin kavalalt pead ja pigistasin tugevalt pudelit.

__________________________________

Kirjutame korda-mööda : üks kord Marge (u/-Merkkz) teine kord Ronda (u/-Broken).

(Neljanda osa kirjutas u/-Broken)

Kes tahavad teadet - küsige kommentaarides. Jagame! ;)

Hinnake & kommenteerige! :)

Meeldib! 16