PUTUKTOIDULISED--SIILLASED
Tunnused:Eri soost isendid on sarnased.Loomal on u.6000 püstuvat (erektiilset) kahvatu-kreemikaspruuni,tipust tumepruuni okast (seljal 2-3 cm pikad).Kõhupoolt ja pead katab jämedakarvaline
hõre karvkate.Kõnnak on katkendlik,loom peatub sageli,et õhku nuhutada.Kolju määramistunnuseks on
ülalõualuude lühikesed sarnaluumised jätked,mis ei ulatu pisaramulkude taha.Karvavahetus ei sessoone.
Okkad püsivad ( u.18 kuud) ning vahetuvad ebaregulaarselt.Väljaheited vorstikesekujulised,erineva suurusega paiknevad hajusalt ning mustad,sisaldavad mardikate kattetiibu ja muid putukajäänuseid.Siilile on tunnuslik teiste loomade väljaheidetest (eriti nn.lehmakookidest) toidu ostsimine,millest jäävad järele iseloomulikud kaevised,ning õhtune ja öine häälekas taimestikus liikumine.Varahommikul on kõrges rohus nähtavad korrapäratult kulgevad kastrajad,kus rohi liikumise suunas lamandunud.Sageli võib teedel näha auto alla jäänud siile.
Elupaik.Lehtmetsad,põõsastikud ja hekid,niisked karja-ja heinamaad ning muud rohumaad,eriti armastab nende elupaikade vahelisi üleminekualasid.Eeslinnade ja külade aiad.Harva okasmetsades,vilja
põldudel,rabades.Mägedes puupiirist ei ole.Alpides on teda kohatud kõrgemas puudega kõrgusvööndis
(mägimännivööndis).Leviku põhjapiiri määrab pms.kliima( erti talve pikkude) sobivus siili selgrootutele saakloomadele.Ehitab talve veetmiseks rohust ja lehtedest pesa ning samasuguse suvel poegimiseks.Suvel veedab päeva taimestiku varjus.Võib iga paari päeva järel varjepaika vahetada.Sigivad emased asustavad pesapaiku püsivaamalt kui isased
Eluviis.Öise eluviisiga.TOIT.Pms.maapinnal leiduvad selgrootud,nt.vihmaussid,jookiklased,liblikaröövikud,
ämblikud ja nälkjad.Sööb vahetevahel ka selgroogseid,nt.konni,sisalikke,näriliste poegi,lindude pesapoegi ja mune ,samuti raipeid ja kalarappeid,ka marju,puuvlju ja seeni.Öö jooksul sööb u.70 g toitu.Saagi haaramiseks ja sellega toimetamiseks kastab ainult suud.KODUPIIRKOND.Harilk aasatane
piirkond isastel 15-40 (kuni 100) ha,emastel 5-12 ha.Piirkonna suurus sõltub aastaajast ja elupaga-
tüübist,Asustustihedus 5- 12 ha.Üheöine tegevuspiirkond võib isastel hõlmata 0,5-25 ha ning emastel
0,5-10 ha.Asustustihedus u.1 isend 0,5- 3 ha kohta,mosiikses põllumajandusmaastikus on tavaline
asustustihedus 1 isend 2,5 ha.kohta ( Suurbritannisas).Eri isendite piirkonnad kattuvad,kuid ilmeslt
ei liigu nad seal üheaegselt ja ei puutu seetõttu suurt kokku.

Meeldib!