Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
63, Põlva, Eesti

vähem kui päev tagasi

Kõnee kutuurilisi sätteted: kõneldava,selle meeleolu vastavus olukorrale,valitsevale meeleolule;vestluskaaslase arvestamine;kaks ärgu rääkigu korraga;tähelepanematule ei korrata.Kõneväärsus

1) Hääl ajal könele,halval ajal e vait.

2) Juma andku heal ajal kõnelda ja kurjal aja vait olla.

3) Vaata enne mehe otsa,kui rääkima hakkad.

4) Kaks kotti ei kõlba korraga jahvatama

5) Ega õpetaja kuradi pärast jutlust ei pea.

6) Ega kuradile kaht jutlust peeta.

7) Ole rõõmus rõõmsatega,nuta nutjarega.

8) Kes kuulmata sandi pärast kahte jutlust peabb.

9) Hobune komistab nelja jala peali,miks siis inimene mitte sõna pealt.

10) Hobune komistab nelja jala pealt.

--------------------------------------------------------------------------------

1) Üks häda on rääkida,teine häda on vait olla.

2) Vait olemine on ka mõnikord hea vastus.

3) Häda rääkida,vaev vait olla.

4) Parem paar sõna südamest,kui pikk palve peast.

5) Suu on loodud küsijaks.

6) Kes palju küsib,saab targemaks.

7) Hää küsija,parem kostja

8) Kes kõneleb,see külvab,kes kuulab,see lõikab.

9) Eks see koer käuksutab,kelle kaigas käib.

10) See koer teeb häält,kellel kivi pihta läks.

     VIRISEMINE,NURISEMINE HÄDAMINE,MURETSEMINE.PESSIMISM JA OPTIMISM.NAER,NALI;EDEVUS,KERGUS.

         Virisejal,nuriseja alati viga ( leplik lepib halvemagagi).Heale antakse,virisejale mitte

1) Pahal lapsel palju viga.

2) Paha ratas karjub ikka kõige rohkem.

3) Kass uriseb ikka,kui hiir suus on.

4) Virisejal on silmad ka villis.

5) Sandil seal seitse viga.

6) Paha siga mõnda viga.kärss kärnad ja maa külmetand.

7) Üks siga üheksa viga.

8) Kass sööb oma toitu ikka nurisedes.

9) Viis siga mitu viga.

10) Üks siga sada viga:kärs kärnas,maa külmetand.

11) Hea lepib vähesega,aga paha ei lepi paljugagi.





   Suur suu ( liigne loba,vastuajamie vms) toob ebameedivusi.saadab seljatäie

1) Kes räägib,mis taha,see kuueb,mis ei teha.

2) Kes palju räägib,palju vastab.

3) Lobiseja saab lopsi,seisja auu saab saia.

4) Pea suu kinni,seisab selg terve.

5) Mis suu kutsub,seda selg kannab.

6) Kel suur suu,se lai selg.

7) Kel suur suu olgu piht paks.

8) Kel pikk kee,sel pikk tee.

Tühi jutt,pilge,naer ei too rääkijale tulu,langeb ta enda peale tagasi;toob kahju tüli

1) Palju kisa ei keeda pudru pehmeks.

2) Tühi kott ei seisa püsti,pikk jutt ei täida kõhtu.

3) Naer ei täida kõhtu.

4) Naer tulen nuttes koju,kutsikas kõrvas.

5) Ei suured sõnad suhu sure.

6) Teist parastada ehk ennsat varastada on üks.

7) Kes tuld teeb,peab ise ka suitsu ära kannatama.[ Kui oled haba juttu rääkinud,pead ka hukkamõistu ära kannatama]

8) Kiusajal kibe koht,pilkajal pime paik.

9) Tühi jutt toob tüli.

10) Ära puhu tühja juttu,tühi jutt toob tüli majja.

11) Paha keel tõstab tüli.

12) Kes teist kõneleb,see kõhnaks jääb.

Ära räägi halbu hutte;ära naera teist; ara tunne kahjurõõmu;parem suu sisse kui sejataga jks.

1) Ära puhu tuult taeva poole.

2) Keela lihast koera luise aia taga,kui ta tikub inimesi purema.

3) Ära naera,kui naabrimehe maja põleb.

4) Ära räägi rohkem,kui võid teisele suu sisse õelda.

    Sõna,keele (oskuse),hea sõna kasulikkus

Sõna ( keeloskus,nõuküsimine,veenmine) aitab edasi,on väärtuslik,mõjub

1) Silmad selged suu lahti,siis on kätel kerge.

2) Ega keel koormaks ei ole

3) Keeled suus-teed lahti.

4) Küll keel toidab.

5) Sõna murrab meeste meele.

6) Söna…


       Tõhi jutt ei võta tükki,haukumine ei tee haava,naer ei riku nahka jms.

1) Ega sõnad auku pähe ei tee.

2) Ega haukumine haava tee,

3) Ega haukumie haava tee,kui aga külge ei karata.

4) Haukumine ei tee haava,ega tühi jutt ei võta tükki.

5) Naer ei hakka naha külge,sõimamine sõrme külge.

6)  Naer ei võta nahka,tühi jutt tüki;naer jäeb naerjalle,kaks pead otass

7) Ega nali luud riku.

     Ära aja tühja juttu taga.Ära hoolirahva rääkimistest,ära pelga naeru.Inimene,keda räägitakse.

1) Mine sa aja tühja juttu taga.

2) Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga.

3)  aja tuult kotti.

4) Koer haugub,tuul kannab.

5) Kes iga koera haukumist võib tähele panna.

6) Mis see kuule teeb,kui koer teda haugub.

7) Las ilm laidab,küll jumal aitab.

8) Kes naeru kardab,see peeru kooleb.

9) Las vareb vaagub,küll ta vakka jääb.

 ,,Pah sõna'',iiigse lobisemise halbu külgi

           Loba,tühi jutt,paha sõna on taunitav ( räpane,patune,valeik jms.)

1) Keel on inimese kõige suurem vaenlane.

2) Lobasuu teeb palju pattu.

3) Paha keel on paha viis.

4) Kes palju räägib,see pälju valetab.

5) Kes tühja räägib,see sööb tuult.

6) Kerge meel ja edev keel,need elavad alati ühe katuse all.

7) paha sõna palagu,hea sõna elagu.





             Üks naerab,kritiseerib teist,ise pole parem

1) Pada sõimab katelt,ühed mustad mõlemad.

2) Üks narr naerab teist

3) Narr,see,kes teist naerab.

4) Pime ärgu naegu pimedat.

5) Hea naerab paremat.

6) Hää õptab paremat.

          Kegem kritiseerida,kui ise (paremini) teha.Laitjaid palju,aitajaid vähe

1) Kivisüld on kergem mõõta,kui kokku kanda.

2) Kergem teist laita,kui ise paremini teha.

3) Laitjaid on küll,aga võta koorem oma selga,talu esite ja laida siis teist.

4) Kui tee ääres ehitatakse,on palju laitajaid.

5) Kui laev mrerel hukka läheb,siis on maa peal tarku palju.

         Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest

1) kus kiitust seal laitust.

2) Mida üks kiida,seda teine laidab.

3) Kes teist laidab see ennast kiidab.

4) Hull kiidab hobust,narr kiidad naist

5) Parem kiita kui laita.

6) Parem ike kiita kui niita.

7) Kiit jääb korralt inimese küge kinni,lait see kukkugu korralt maha,seda ei taha keegi endaga kaasa vedada

  Tühja jutu,kiituse-laituse,pilke,tähusetus ( kastus,kahjutus) kõnealuse jaoks

        Kiit(e)misest pole kasu.Tühise (kurja,,pahelise) kiitusel-laitusel  pole tähtust

1) Kauplemisest saab kopika,kiitmisest mitte krossi.

2) Ei kiitlemine maksa midgi,kui tegemine puudulik.

3) Koer elab kiitusest,mitte inimene,

4) Kiituset  ei ela keegi.

5) Kits ei ela kiitusest ega lammas laitusest.

6) Kaua kits kiitusega elab ehk vasikas palvega.

7) Kas ma saan teiste kiitusega kiriku,kui mul omal uut kuue ei ole.

8) Kui kaua põrsas palvetega elab.

9) Mis sest kasu,kui koer kiidab ehk kahju,kui lits laedab,

10) Mis kõhna kiitusest pidada ehk lahja laitusest…


            Oma kiitus on näotu.Enda tehtu tundub hea

1) Oma kiitus ei kõlba kühugi.

2) Oma kiitus haiseb.

3)  Ära kiida iseennast,lase teised kiita.

4) Ära oma tööd ise kiida,las küla kiidab

5) Enese kiitus haiseb,las võerad kiidavad.

6) Ära kiitle kinda sees,tule seisa meeste ees

7) Ära ennast liiga kiida,siis sind keegi ka ei laida.

8) Las kiidab kihelkond,austagu valla vannemad

    Teise (pisi) vigu nähakse,oma (suuri) vigu mitte;teisst kerge rääkida,laita,naerda,õpetada,(ennast raske);vaata enne ennast,siis kritiseeri teisi

1) Ega oma koera hais viha pole.

2) Ega keegi oma haisu tunne.

3) Oma süüd ei pane keski tähele.

4) Ega oma enese haisu keegi tunne.

5) Teise vigu näeb igaüks,aga omal ei näe.

6) Oma viga ei paista silma.

7) Teine tunneb ikka teise vead.

8) Teise küür on ikka silma ees,aga oma ei näe keegi.

9) Teise slimas pindu näed,oma silmas palki ei näe

9) Ära näe pinda venna silmas,pane palki oma simas tähele.

10) Õma viga selja taga,teise viga silma ees

11) Mis teise külles ripub,see paistab kõige paremini silma.

12) Kust enenesel väga sügeleb,seal mõista teist kõige parem sügada

13) Teist osksb igaüks õpetada.

14) Teist süüdistada on kerge,enda üle kohut mõista raske.

15) Teise ukseesist on pühkida,aga oma ukseesit mitte.

16) Tõist on kerge naerda.

17) Kes palju teise ukseesist pühib,siis selle uksesine kogub 

18) Pühi enne oma ukseesine puhtaks,siis mine teisel pühkima.

19) Ära küürima mine,kui kodu koristamata on.

20) Pühi enne oma ukseesine puhtaks,siis vaata teie õue.

21) Ei…


  Kes virk kõnelema,see tubli tööle

1) Kellel sõnad,sellel ka teod.

2) Kellel sõnad,selle sõrmed.

3) Kellel mokka,sellel käppa.

4) Kel on suu,sel on käed

5) Kel suur suu sel on kõva töö.

6) Kes virk kõnelema,,see virk tööd tegema.

      Suu kõnelugu,käed tehku tööd.Enne kõne,siis tegu

1) Aja küll juttu,lase käed käia

2) Enne kõne,siis tegu.

3) Jooseb jutt,joose töö.

4) kõnele suuga,ära tööd seisma jäta.

5) suu kõnelgu käed tehku,jalad jooksku.

6) Jookeb jutt,jookseb töö

     Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest.

  Igaüks kiidab ennast,oma.Enda tehtu tundu kena

1) Kiida iseennast,siis saad kiidetud.

2) Kes sind kiidab,kui sa ise ei kiida.

3) Kes koera saba kergitab,kui ta ise ei kergita.

4) Kukulind nüüab ikka iseenese nime.

5) Iga mees kiidab ennast,rebane oma saba.

6) Iga sant kiidab oma kotti.

7) Igaüks kiidab oma.

8) Igamees kiidab oma kapsaid.

9) Iga mustlane kiidab oma hobust

10) Iga juut kiidab oma kaupa.

11) IgaI mees kiidab oma,vaene kotti.

12) Igaüks kiidab oma.

13) Igaükskiidab oma vesikõrti

14) Oma tehtud hässti tehtud.

15) Oma tehtud  töö on meistritõõ.

16) Oma tehtud jaht on kõige suurem.


12) 




23) Kiidetud pea läheb läbi metsa,aga laidetud jalad lähevad üle lageda.

24) Pada ei ole igakord nii must,kui sõimatakse.

25) Tühi tünn kumiseb.

26) Tühi tünn tümises,nälg närises.

27) Kiidetakse-kullane,aga vaata mullane.

   Kes paju räägib,hooppleb,see vähe teeb;enne tee,siis räägi;rääkida hõlpsam kui teha;suuga kange mees ( täna rikas) teoga mannetu ( homme vaene) 

1) Kus palju sõnu,seal vähe tegusid.

3) Kes palju räägib,see väehe teeb

3) Palju kaagutajaid,kanad munevad vähe.

4) Iga kana,kes kaagutab,ei mune.

5) Enne mune,siis kaaguta.

6) Tee enne,siis kiida

7) Rääkijaid palju,aga tegijad vähe.

8) Hoobelda on kergem kui maksta

9) Suu teeb suure linna,käed ei tee kärbsepesagi.

10) Suu teeb suure mõisa,käed ei tee linnupesagi

11) Lõuad lõhuvad linna valmis,käpad kärnast konnagi.

12) Suuga sõidab Saaremaale,jalaga ei jaksa kõndida.

13) Küllap suuga jõua küll teha.

14) Suule,kui hunt,tõõle kui sant.

15) Suule mees,kätele laps.

16) Räägib kui mees,teeb kui laps.

17) Hea suumees,sant töömees

18) Sõnadest rikas,töödest tühi.

19) Enne vii sõelaga vett,pärast ei viipangigagi

20) Täna suur talu,homme pole härgvasikad

21) Õhtu oli viis paari härgi,homiku ei vasikatki

22) Joodikul on sada paari härgi,aga kui targaks saab pole ühtgi

23) Kiites sada härga ees,kui minema hakkab,pole ühtegi.



               Lausutu levib

    Lahtilasud sõna ei saa enam kinni püüda


1) Ole oma sönale peremees,muidu saab sõna sulle peremeheks

2) Sõna on nagu varblane:lendab suust,ei saa enam kätte.

3) Sõna ei ole varblane,keda võib kinni.püüda.

4) Lahilastud sõnal pole hända.

5) Sõnal pole ju hända ega saba kust saaks kinni võtta.

6) Ära ütle kõike välja:sõnal on saba taga.

7) Sõna on jalad all.

     Kuulujutt levib,teel veelgi paisudes (eriti halb jutt)

1) Lausutud sõna lagub

2) Jutt jookse suust suhu ja käest kätte.

3) Tühi jutt toob igas peres pojad.

4) Lorijal lõuad,kuuljal kõrvad.

  Kuulujutu tõepõhi:kiituse ja laituse pälvitus.Sõnade ja tegude vahekordi

       Seni räägitakse,kui osutubki tõeks.Jutt ei teki asjata

1) Mis koer haugub,see tuleb.

2) Seni peni haugub,kui asja saab.

3) Koer haugub seni,kui tõeks läheb.

4) Koer haugub seni,kuni asja leiab.

5) Peni seni haugub,kuni külaline tuleb.

6) Ega koer muidu haugu,kui ta musta kandugi.

7) Ega koer muidu haugu.

8) Vana koer ei haugu asjata.

9) Kui kuradit seina peale maalitakse,siis tema tuleb

10) Kus hunti räägitakse,seal hunt on.

11)  Kui hundist räägid,siis ta tuleb.

Räägi hunti,hunt siinsamas.

12) Kõneled karu,karu tuleb

13) Ega hais ilmast tõuse.

14) Kus suitsu seal tuld.

15) Kust suits tõuseb,seal tuli all.

16) Suits ei tõuse ilma tuleta.

17) Kus midagi põleb,sealt ikka suitsu tõuseb.

18) Kus puud põlevad,seal suitsu üles tõuseb.

19) Kus tuld,seal suitsu.

20) Tuha all tuli imib.

21) Tuli elbib tuhs sees.

22) Küta…


           RÄÄKIMINE/VAIKIMINE.HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE

  Räägi vähem.Parem suud pidada,kui palju rääkida

1) Ära kõiki välja ütle,mis sülg suhu toob.

2) Ära kõike suust välja aja,mis meelde tule.

3) Kõik sõnad pole ju ütemised mitte.

4) Suu peab rohkem söömise jaoks olema,mis sa sellega ikka lärmad.

5) Hoidke omad moksd lukku,muidu lendab käres kurku.

6) Unustad suud lahtu pääsuke lendab sisse.

7) Kui tüli peale peale tükib,võta suu vett täis

8) Paranda meelt,taltsuta keelt.

9) Pea pool suud kinni

10) Hea,kes hästi räägi,parem,kes vait seisab.

11) Rääkimine hõbe vaikimine kuld.

   Mõtle,enne,kui üyled.Mõtle palju tahes,kuid räägi vähe.Mõtlemata rääkimine on sobimatu

1) Enne mõtle,siis ütle.

2) Meelega mõtle,mis sa keelega kõneled.

3)  Üheksa korda mõtle,üks kord ütle

4) Sihtimata püssi lasta ja mõtlemata rääikida on üks.

5) Kui ka palju mõtleb meel,siiski vähe rääkigu keel

6) Süda mõelgu kui palju,suu pidagu piiri

7) Mõtle,mis ütled;tee mis ütled

   Näe-kuule (tea) palju,räägi vähe,ära näita,et tead.Kuulmisnägemse/teamise/jutukuse pööd- ja päripidiseid vahekordi

1) Kui tahad ilmas läbi saada,siis pea suu kinni ja silmad lahti.

2) Kõrvad võtku palju kuulda,suu pisut rääkida.

3) Kõrvad olgu suured kuulma,suu tilluke kõnelema.

4) Mis näed,ära pane nägevaks;mis kuuled ära pane kuulvaks.

5) Tea palju,aga kõnele vähe

6) Kes paju kuuleb,see palju kõneleb

7) Kes palju raagi,see vähe teab.

8) Kes palju räägib,see palju ka teab.

        Rääkimstarve on inimlik.Kõneldakse kõigest.Kuujutte ikka tekkib,

           Suu ka rääkimisekd Rääkida ikka võib,rääkida võib kõigest

1) Sellepärast suule süüa antakse,et ta räägib.

2) Ega…


     INIMESETUNDMINE.UMBUSK JA USALDUS.SALADUS,KAASTEADJAD

Teise inimese südamesse ei näe.Inimese otsusta alles siis,kui teda põhjani tunne

1) Südamel ei ole mitte akent,kust sisse vaadata.

2) Ei sina või teada,mis minu toa peal on,ei mina tea,mis sinu südames on.

3) Inimene pole kinnas,et pöörad pahupidi ja vaatad,mis tal sees on.

4) Mis süda mõtleb,ei või näos näta.

5) Ei tohi kedagi enne kiita,kui külimit soola üheskoos on ära söödud.

6) Inimest ei tunne enne,kui temaga oled koos ära söönud.

    Kelle tegusid on nähtud,seda tuntakse.Kes kord on petnud valetanud,seda enam ei usadata

1) Inimese nägu unune,aga teod ei unune.

2) Ükskord koera nähakse,iga kord tuntakse.

3) Selle koera hammas,kes korra on hammustanud,on tuntud.

4) Enne narri kondiga,pärast ei aita lihaga meelitamine ka enam.

5) Löö koera kondiga,teine kord ei tue lihaga ligi.

6) Kes kes kord valetanud,seda teist kord ei usuta.

7) Esiotsa petja tark,pätast see,kes petta saanud.

    Ära usu hullu,kurja petist.Kergeuskllik saab petta.Ära usu ilma.Ära usu isendki

1) Ega hullu usku või.

2) Ära usu hullu juttu 

3) Nõdrameeseiet inimest ja peru hobust ei või uskuda.

4) Hullu koera ette ära jää mitte seisma

5) Karda härga eest ja hobust tagant,aga kurja inimest igalt poolt.

6) Sõpra ei või rohkem usku,kui hobust tagast,sikku eest

7) Külva soola ehk usu petise juttu.

8) Ära usu hundi juttu,hundil on need hullud jutud.

9) Kes hundi sisse usub,see ussiks saab.

10) Kes maailma usub,sellele maaim kurja tasub

11) Iga juttu ei või uskuda.

12) Jumalt peab küll kartma,aga mitte ilma…


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 211 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.