Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
63, Põlva, Eesti

vähem kui päev tagasi

...Kui igal inimesel tuleb tunne,et kõik teised juba nõustuvad ja tema peab oma aju kah selles suunas ära pesema.Kohtasin seda mõtteviisi korduvlt paguluses ja laulva revolutsiooni ajal Eestis..Tarand julges välja öelda,mida kõik nägid,kuid ei teadnud,kas avalik arvamus neillubab näha.Öleks see alati nii lihtne nagu muinasjutus.kus kunigas on tõesti alasti! Aga mis siis,kui tal on siiski särgiräbal seljas? Siis on vaja rohkem kodanikujulgust,et häält teha.Piirileping ei teostunud,ent lääne silmis oli Eesti endast olenva teinud.Koos lõpnanaabritega sai Eesti 2004.aastal euroliitu ja isegi NATO-sse.Moskva avaldas üllatavalt vhe vastuseisu,kui NATO laienes otse Venemaa piirile.NATO omalt poolt hoifus toomast võõrvagesid Baltimaile,peale õhuhäire.Eurovääringule üleminek võttis veel aastaid,kuid sellel polnud nii põhilst tähtsust.Eks sellegi puhul jagunud eriaravamusi.Üldiselt on peamiste erakondade läänepoliitika olnud küllaltki üksmeelne,peale Keskerakonna põlisjuhi paari jänesehaahi.Euroliitu kuulumine kitsendab Eesti sisemaist tegsvusvabadust ( aga seda teevad välisteurid niikuinii),andes samal ajal eestlastele enneolematu võimuluse kaasa rääkida üleeuroopalises poliitikas.See toimub nii Euroopa Lidu Nõukogus japarlamendis kui ka amatikohti täites Brüessellis.Selle mõju on veel vara hinnata.Üks on aga juba praegu kindel,Kui  Eesti peaks sattuma rakesse olukorda,siis pole see Euroopa otsusetegijaie mingi abstraktne piirkond,vaid maa,kust pärineb see või teine vägagi kokreetne kaastöötaja.

Vhemusrahvuste poliitika

Moskva rajas Eestis ulatulku tsiviilganisoni venekeelsetest kolonistides,kes Nõukodude Liidu oludes vähe lõimusid pärisrahvaga.Nad eeldaid,et nenega suheldakse vene keeles ja väljendasid seda mõnikord terava üleolekuga.Laulva revolutsiooni ajal toetas osa neist eestlaste püüdlusi,osa tegutses vastu ja enaik vaatas pealt.Pärast Nõukogude Liidu variseist osa lahkus,enamik jäi.Neil nõudis aega õppida kuidas olla vähemusrahvus neile uues riigis ja eestlastel kuidas olla enamusrahvus.Kui oli ilmne,et tulnuist rohkem ei lahku,oli tulusam selle tegelikkusega…


...Püsivast rahvuserakonnast pole asja saanus.Valimisliit ,,Meie Koduon Eesti''pääses küll 1995.a üle 5% häältekünnise,ent langes.Komunistide Ühendatud Rahvaparrtei,mis ka sat tuge venekeelseilt,ületas künnise 1999.a,kuid hääbus hiljem.Ka muude erakondade juures venekeelsed enne sajandivahetust kodu ei leidnud.See polnud tervislik,sest parem on,kui erihuvid leiavad väljundi pige Toompea lossi sees,kui ees.Sedavõrd,kui endised kolonistid kodakondsus omandasid,hakkasid hakkasid nad valljatena rohkem huvi pakkua.Selle kasuta ära Kekserakond hämmzstvalt edukat,arvestades seda,kui vähe ta venekeelseile tegelikult andis.Mitmelgi idapoolesemal Euroopa riigil on tugevaks rahvusvähemuseks endine impeeriumirahvus:türklased Bulgaarias ning Ungarlased Slovakkias ja ka Rumeenias.Neil on omad erakonnad,mis teinekord on tüikad enamusrahva silmis.Kui neile riikidele soovitada,et tehku nende asemele sellised erakonnad,mida juhivada enamusrahva liikmed,aga kellele rahvusvähemus hääled annab,siis vastakisid nad,et see on jju võimatu.Sellise võimatusega sai hakkama Keskerakond.Rohkem kui ükski teine erakond oli Keskerakond juhikesne.See juht ei saanud kunagi üle solvumisest,et pärast tema keset osa vabanemise ajal rahvas teda küllaldaselt ei hinnanud.Juht tuli välja ootamatute suunamuutustega,mis mõnikod osutusid geniaalseteks ja mõnikord tobedaks,aga käiku nad erakonna sees läksid.Ppikapeale kahandasid möödalasud erakonna toetusust eestikeelsete hulgas.Keskerakond saama vene erakonna maine,mis pani eestikeelseid valijaid seda enam kõhklema.Eluohtliku lõikuse järel kaotas Edgar Savisaar 2016.a haarde erakonna üle.See muutus kohe koalitsiooni kõlbikuks.Jus juht sai peaminisiriks,katsetades reformierakonna kauase monopoli.Keskserakonnas püsisid sisepinged.Omariikliku saja aasta lävel väljendusid kokkuvõtes rahva põhikihtide erihuvid järgmiselt.Maarahvas,kes veel 1990-ndail moodustas omaette ühiskondliku liigi,enam seda polnud.Jõukamate parempoolsesid huve väljendas Reformierakond.Vaesemate vasakpoolseid huve väljendasid sotsiaaldememokraadid ja Keskerakond.Venekeelse rahvusvhemuse huve väljendas Kekserakonna üks tiib.Eesti isamaalikud huvid olid sassis mime erakonna vahel nii,nagu korduvalt varemgi,sest miski killusta isamaad rohkem kui arusaamad isamaalisusest.Pärast Reformierakonna loobunist 1995.a pole ükski uus erekond suutnud püsida.Res Publica…


...Püsivast rahvuserakonnast pole asja saanus.Valimisliit ,,Meie Koduon Eesti''pääses küll 1995.a üle 5% häältekünnise,ent langes.Komunistide Ühendatud Rahvaparrtei,mis ka sat tuge venekeelseilt,ületas künnise 1999.a,kuid hääbus hiljem.Ka muude erakondade juures venekeelsed enne sajandivahetust kodu ei leidnud.See polnud tervislik,sest parem on,kui erihuvid leiavad väljundi pige Toompea lossi sees,kui ees.Sedavõrd,kui endised kolonistid kodakondsus omandasid,hakkasid hakkasid nad valljatena rohkem huvi pakkua.Selle kasuta ära Kekserakond hämmzstvalt edukat,arvestades seda,kui vähe ta venekeelseile tegelikult andis.Mitmelgi idapoolesemal Euroopa riigil on tugevaks rahvusvähemuseks endine impeeriumirahvus:türklased Bulgaarias ning Ungarlased Slovakkias ja ka Rumeenias.Neil on omad erakonnad,mis teinekord on tüikad enamusrahva silmis.Kui neile riikidele soovitada,et tehku nende asemele sellised erakonnad,mida juhivada enamusrahva liikmed,aga kellele rahvusvähemus hääled annab,siis vastakisid nad,et see on jju võimatu.Sellise võimatusega sai hakkama Keskerakond.Rohkem kui ükski teine erakond oli Keskerakond juhikesne.See juht ei saanud kunagi üle solvumisest,et pärast tema keset osa vabanemise ajal rahvas teda küllaldaselt ei hinnanud.Juht tuli välja ootamatute suunamuutustega,mis mõnikod osutusid geniaalseteks ja mõnikord tobedaks,aga käiku nad erakonna sees läksid.Ppikapeale kahandasid möödalasud erakonna toetusust eestikeelsete hulgas.Keskerakond saama vene erakonna maine,mis pani eestikeelseid valijaid seda enam kõhklema.Eluohtliku lõikuse järel kaotas Edgar Savisaar 2016.a haarde erakonna üle.See muutus kohe koalitsiooni kõlbikuks.Jus juht sai peaminisiriks,katsetades reformierakonna kauase monopoli.Keskserakonnas püsisid sisepinged.Omariikliku saja aasta lävel väljendusid kokkuvõtes rahva põhikihtide erihuvid järgmiselt.Maarahvas,kes veel 1990-ndail moodustas omaette ühiskondliku liigi,enam seda polnud.Jõukamate parempoolsesid huve väljendas Reformierakond.Vaesemate vasakpoolseid huve väljendasid sotsiaaldememokraadid ja Keskerakond.Venekeelse rahvusvhemuse huve väljendas Kekserakonna üks tiib.


...Mõõukad hõljusid paaril korral hääletuskünnis lähedal ja jõudsid kindlamale pinmale alles 2007.a kui nad julgesid eseineda sotsiaaldemokraatidena.Vahepeal olid nad aga jätnud avangu Savisaare Keskerakonnale,kelles vaesemad tegelikult hakksid nägema oma esinidajat.Ega's poliitiks ole kerge otes keskel olla.Ka end tsentristideks pidavad valijad eelitavad erakondi,kes pakuvad mingit värvi ja suunda.Mõnda välja üldrahvusilukst vabaneisliikumisisest.Selline oli ju ka Rahvarinne.kuid juba 1992.a sai see silt vähe tuge ja Keskerakonna silt 1995.a samuti.Keskel asuvale erakonnale oli vaja leida uus suund ja selle andis esiteks tühimik vaskul.Seda täites tõusis Keskerakond suurimaks erakonnaks.Tollal oli Keskerakond vaesemate ja vanemate eestlaste huvide esindaja,kelle poolt venekeelsed kodanikud eriti ei hääletanud.Jõuame nüüd viienda erihuvidega elanikonnna rühma juurde:venekeelne rahvusvähemus.See ei osanud demokraaiiga midagi peale hakata.Käskijat enam polnud ja altpoolt oraganuseerumise oskused olid nadidid.


..Niii isamaalik kui ka majanduslikuilt parempoolne Isaaa sai enim kohti aastal 1992.Laari valitsusus teostas siirde Nõukogude Liidu käsumajanduselt lääne turumajandusee jõuliselt ja linnades tulemusrikkalt.Maal lasti kolhoosidel ehk laguneda liiga kiiresti,katsumata neist kujundada koopratiive.Toetuse kaotanud Isamaa ja radikkaalsemalt iasmaalik ERSP liitusid Isamaaliiduks.Seegi langes hääletuskünnise lähedale,tõusis,langes taas ja liitus tähelendliku Res Publicakaga (RP).RP tühjendas tulenva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) pikapele isamaalikust sisust ja tegijais.Tekkinud tühimiku täitis Vaheerakond,mis on ehk vaatelt lähim algsele Isamaale.Lisadus vihameelne Konservatiivne Rahva Erakond (EKRE) Isamaalisel puudus 2016 ühine väljund.Parempoolsuse kulg algas veegi kirevamalt,kuid on sellginenud.Alguses väljendus jõukamate huve nõukaaegsete tehase-ning kolhoosijuhtide Kindel Kodu.See jagunes Koonderakonnaks ja MaarahvaPÜhedukesks,,kes suutsid moodustada KMÜ ja saavtatasid 1995.a seni kordumatu edu:32% häältetest a 41 kohta Riigikogus.Valimisliit lagunes ja minevikku vaatav Koonderakond pidas vastu vaid ühel valimisel.Läänelikuat,ent esialgu halastamatut parepoolsust hakkas esindama 1995.a kerkinud Reformierakond.Selle loosuniks võinuks olla:,,Hoiia Eesti Edukaik,teised hoidku end ise.!''Tunnetades tühimkkuparempoosuse mõõdukal küljel,saavutas verivärske Res Publica 2003.a võidu.Refomierakond õppis sellest ja kaotas toeruse.ja nihkus hoolivama parempoolsususe poole,sellal,kui Res Publica osutus oportunistlkuks ja kaotas toetuse.2007.a alates on Refomierakond võidukalt majandusliku parempooluse lippu.Maarahva huve katsus esindada Maarahvaerakodn/Ühendus.Rhvaliidu nime all suutis ta 2003.a laiendada toetust linnades,ent vaises korruptsiooni,langes ,ent siis muundus isaaaliidust pakkuvaks EKEREK-ks.Talud on tühjenemas üle läänemaailma,ega anna enam küllaldselt kandeppnda omaette erakonnale.Mõõduka vasakpoolsuse loomuilikuks kandjaks olnuks sotsiaaldemokraadid.NSV Liidu võltsvalskus oli aga igasuguse sotsialitlku sildi ära määriud nii,et pidas paika Urmas Nemvaltsi karikatuur Postimehes,kus lennuk Estonia katsub lennata ainult parempoolse tiiva varal.Seetõttu varjusid sotsiaaldemokraadid juba 1992 Mõõdukate sildi taha ja võtsid omaks nii mõõduka programmi,et vaesem rahvas ei tundnud nendes ära…


...Suurimagi erakonna kohtade arv on oüsinud 30 ümber nii,et mitme erakoknna koalitsioonivaitsused on  olnud paratmatud.Kaua paistis,et iga valimistevaheline neliaastak mahuta ära kaks peaministrit ( ja rohkemgi eraldi koalitsioone),kuni Andus Ansip äi püsüma ligi 10 aaataks.Seega erakonnamaastik püsinud.Kolme viimse valimise alusel ootaks 2019.a erakondade tingarvu 5 kandis ja 4-6 erakonda Riigikogus.Aga tulevik ei korda alati minevikku.Vaatame nüüd,kuidas erakonnad on suutnud väljenda rahva kihtide huve 25 aasta jooksul.See on keeruline tabel,isegi kui ta jätab välja ainult korra Riigikokku ilmunud erakonnad,erit algaastail.Võib tabelist mööda minna ja alles jutu lõpus selle juurde tagasi tulla,kui soovi on.Isamaalisust rõhutavate erakondade kulg on olnud kirev..Rahvuslus võib maailmas teinekord olla vägagi vasakpoolne.Moskva võltsvasklus aga suunas Eesti  rahvuslikud ideolooiigiad veelgi kapitalistlikumaks,kui seda pooldasid praktilised majanusjuhid.


...Oli veel nelas mõeldav oht:sõbrlalikult käituv Venemaa.Viies sõjaväe kiiresti Eestist välja,nõusudes piirikohendustega Narva taga ning Setomaal,hoidudes sekkumast keeleküsimusse Eestis ja seades sisse soodsa õhustiku kaubanduseks,võinuks võinuks Venemaa tõmmata Eesti valutult oma majandusorbiiyi.Eesti kaubad olld alguses lääne jaoks liiga kehvad,ent kõrges hinnas Vene turul.Kui too turg olrks püsinud,olnuks liusatus tollega rahulduda.Rootsi-Soome asemel oleksid Eesti firmad vaikselt läinud Vene kapitali rüppe.Venemaa veanulik hoiak vältis seda.Meid suunas kiiresti läände mitte ainult selline külgetõmme,vaid ka idapoolne tõuge.Niisiis kujunes välispoliitilseks esmasihiks jõuda NATO-sse ja Euroopa Liitu.Sellel olid sisepoliitilsed järelmid.Euroliit nõudis mõndagi,mida Eestis peeti kentsakaks,nii nagu naiste võrdõiguslikkus ja ärritavatki,nii nagu venekeelse elanikonna arvessevõtt.Eesti tei nii mõnegi õige sammu valel ajendil:mitte enda soovil,vaid Euroliitu rahustada.Soome Soome ja Saksamaa eeskujust oli abi.Ka autoritaarse leviku mõtteviivisi leviku hoidsid vaos valisvajadused.Pätsi moodi kõva käe ihaldajaid leidus.Ammu unustatud Pullapää mäss suvel 1993 oli ohtlikum,kui tagantjärele paistab,sest liiga mitmed poliitikud olid valmis reele hüppama.Sellist mõttemängu lämatas teadmine,et siis pääsu NATO-sse pole ja seisakisime üksi Venemaa kõrval.Sai aega ja ajendit demokraatlike tegevusviisidega ära harjuda..

Rahva eri kihtide huvid ja erakondlik jaotus

Rahva erinevail kihtidel on huve.Nende kohaselt võinuks kujuneda viis peamist erakonda;vasmate vaskakpoolne ja jõukamate parempoolne,nii nagu maalimas tavaline;rahvusküsimuste alusel eesti isamaalaste ja venekeelse rahvusvähemuse erakoonnad; ja sellele lisaks maarahva erakond,sest üldpoliitika kipub olema linnakeskne.Keskerakonnaküsimused võinukus lisada pisema rohelise erakonna.Nii lihtsalt see ei läinud.Riigikokku pääses 1992 küll tervelt ühekse erakonda,hiljem,aga ainutt 4-6.Alguses vedasid erakonnad vaheldumisi,viimati pidevalt Refomierakond.Meenutagem,et esimeses vabariigis kasvas tingarv umbes 4-st 7-ni ja dee killusumine aitas demokraatiat murendada.Teine vabariik alustas tollase rekordi juurest,ruli aga kiirestist alla 5 kanti,mis on talutav.Valimisseaduse…


...Selleks ajaks,kui tegelik uus iseseisuvus teoks sai,arvasid kõik kolm Balti riiki end okupatsioonieelsete riikide jätkajaiks.Kui suur osa eestalatest oli tagantjärele rõõmus,et isesiseisvus teostus?Küllap suur enamus.Pole aga põhjust üle pakkuda.Samaaegselt toimus ju siire turumajandusele,mis andis uusi võimalusi,kuid tegi paljude elu ebakindlamaks.Nii nagu aastal 1918 oli kogusummas iseseivus jallegi vahva värk.

Teine vabariik:algus (1992-2017)

Teise vabariigi üha piknevat loomisjärgset aega võiks jagada kolmeks:püg Euroopa poole (1992-2003),mil silme ees oli selge siht,aegipoliitika (2004-2013),mil Eestist tavaine Euroopa riik ja rindepoliitika (al 2013),mil tavalisust hakkas varjutama vana oht.Sisepoliitika kulges siiski suuremate jõnksudeta ja selgema üldpilda saab,kui seda vaadata tahkude kaupa,nii nagu erakonnapoliitika,presidendipoliitka jne.Hinnates viimase veerandsajandi poliitukat,kipubthelpanu koonfuma sellele,mis teostus.Võiks mõelda ka sellele,mis hõpsasti võinuks tulla,aga ei tulnud.Taasvabanemise lõpul muretsesin kolme ohu üle.Esiteks,et taas purskub vihapolittika nii,nagu suvel 1941,olgu kolonistide,kommunistide või koguni rahvaridlaste vastu.Näiteks Iirimaal tõi vabanemine Inglsmaa alt 1922.a kohe kodusöja iiri ägedamate ja mõõdukamate vahel-ikka see ,,reeturit''ja ,,lollide'' pinge.Seekord suutsime meie viha vaos hoida.Teiseks ohuks oli,et rahvas võib pärast 50 aastat okupatsioonipinget surra liiga äkilsse pinelangusse,nii nagu tuuker võib surra lämmastkumulidesse veres,kui liiga kiiresti pinnale tõusb.Võib-olla aitas seda ära hoida Venamaa vaeulikkus.See andis hoou uuele sihile:pürgida Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.Kolmandaks  ohuks oli,et noor tippjuhtkond,Savisaarest Lauritini,võib oma asendit sedavörd kindlustada,et püsib tipus järgmised 20 aastat,takistades uut talenti tõumas ja võttes vastu ätistuvaid otsuseid ( või ei otsusta midagi).See juhtus ju meil 1930-ndail.Seegi oht on möödunud ja liigagi karmil viisil.


...Nad said kiitust lääne majandusteadlasdelt,ent oma rahvas kirus rahvale peale psndud valusat saleduskuuri ja Isamaa kaotas jägmised valimised.ERSP põtus läbi ilma päiriselt laineharjale jõudmatagi.Partei asus kõhklevalt Isamaa paetneriks koalitsioonivalitsuses.Valitususes olles pidid ka ERSP  juhid tegema mööndusi tegelikkusele.See hihe andis eriti teravalt tunda erakonnas,kus oldi uhked oma põhimõttelisuse üle.ERSP kaotas oma radikaalsemad liikmed uutele äärmususrühmitustele.On öedud,et revolutsioonid söövad oma lapsi.Eesti laulev revoltsioon heitis kõigest huga oma teostajaist kõrvale.Mõneks ajaks või lõplikult.

Kuidas osi laval paigaldada

Kogu aja vahetasid mõned ükdiknätlejad laval kohta õigel ajal.Vitgumiseelseil aastail oli Rüütel tõusnud Nõukogude Eesti nukuriiigipeaks ( ja seegi oli tollal rahvuslik võit).Ta lahkus reformikommunistide laevalt nii aggsasti,et läinud nendega koos põhja.Lautistin viis oma sotsiaaldemokraadid Rahvarindst ära.Varjatult Mõõdukate sildi taha,osalesid nad 1992.a Isamaa rõhutault parempoolses valitsuses,kuigi sotsiaaldemokraadid on definitsioonillt vaaskul.Kuida on aga lood nendega,kes ei vahetanud osi,Kas tagasivaates pidanuksid reformikmmunistid kohe omaks võtma Rahvarnde autonooniaprogrammi?Kas Rahvariinne ise pidanuks kohe vastu iseseisvusporammi,selmet jännata autonoomiaga? Omaenda karjääri huvides pidanuks iga ükslkisik edasi toimima,kui ta teadnuks,kuidas asjad lõpevad.Aga kui igaüks tulnuks iseseisvusega juba aastal 1988,võinuks võinuksid tuleused olla hävitavad ja ajalugu võinuks minna hoopis tesiti.Me ei tea lui lähegal oii Moskva verisele sekkumisele juunis 1988,kui Moskvameelne Vaino seda palus.Ja kui ligidalt riivasime hävingut novemris 1988,pärast ENSV Ülemnõukogu deklaratsiooni suveräänuset.Kui Mosva tahtis Nõukogde Liitu säilitada,siis tagasivaates pidanuks ju NSV Liidu pealinn sel hetkel Eesti ilmtingimata põrmustama,sest pärast Balti ketti augustis,kui Moskva ähvardas genotsiidiga? Kas surmakrampides NSV Liit võnuks veel Eesti hõlpsasti lömastada.Ja kas surmakrampe oleks üldse tulnud niipea,kui Eesti delegaadid poleks jaganud teavet rahvasaadikute kongressil Moskvas?Kui Mokva ei astunud vastu…


...See polnud lihtsalt kahe selge rühma vatuolu.Iga üksik aktivist kippus arvama,et see kes hetkell tamast vähem nõuab,on arg ja see,kes temast rohkem nõuab,on hull.Pildi selles annavad tstaadid raamayust ,,Teine Eesti''.Ömeti oli mõlemad kalduvused hädavajalikud,et siirduda täielikust alluvusest iseseivusele.Üksteise järel saavutasid eri rümitused eesti rahvale võite omaenda maine hävitamise hinnaga.Reformikomuniste ülistas rahvas sangaritena,kui Venemaa eestlased EKP tipust välja surusid ja novembris 1988 Nõukogue Eesti suveraanusust kinnitasid.Moskva raevust hoolimata selle otsuse juurde kindlaks jäädes võtsid reformikommunistid suure isikliku riski.Ent kii nemad terve rahvas pääsesid riskivõtust terve nahaga,hakkas rahvas võtma esesestmõistetavana.Tähelepanu koondus hoopis vihatud kommunistlikule sildile,mis neil kaelas oli mida nad ei märganud õigeaegselt muuta.Kõikjal mujal Kesk-ja Ida Euroopas,ka Leedus ja Lätis moodustus kommunistlliku partei alusel oluline tegija ka hiliseas politikas.Mitte aga Eestis.EKP juhte surus radikaalsemate smmude poole RahvarinneSee haaras lava keskpiaia enda kätte,kuni iseseivus kätte saadi..Pärast ENSV Ülemnõukogu valimisi - ja sellega märtsis 1990 asendas Rahvarinne EKP juhte Eesti valitsuses - ja sellega algas Rahvaride langus.Nii nagu võimul olijad kunagi,pidid nad paramatult tegema kompromisse ka Moskva ja kohelike venelatega.Kui iseseivus lõpuks treostus,polnud üldtooniks mitte Rahvarinnet tänada,vaid hoopis nusiseda,,miks iseseivus Rahvarindel ometi nii kaua aega võttis ja miks majadus allamge käheb.Kui Rahvarinde vaiitsus jaanuaris 1992 langes,siis andsid selleke ühise panuse nii endised nõukogudeaegsed erimeelsed kui ka  endised tehasedirektoreist tehnokradid,kes õigeaegseit eemaldusid kommunistlilikust parteiat.Nad koondusid enne Vaba Eesti,siis Kindla Kodu ja hiljem Koonderakonna sildi alla..Olles nüüd eraomankud,esindasid nad üht laadi jõukate huve ja olid ses mõttes rahvusradikaalidest parempoolsemad.Ega head mäelstust jäänud ka Vähi tehnokraatide valitsusajast,mil rubla asendus krooniga.Rubla inflatsioon oli ära söönud vanurite hoiused,seda…


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 194 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.