Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
62, Põlva, Eesti

paar tundi tagasi

...Seejärel õppis ta Riia Polütehnikumis arhitektuuri ja masinaehitust.Samas pölütehnikumis töötas ta mõned aastad assistendina,täites ühtaegu ki inseneri kohusid laevaehitustehases.1902.a.sai Kalepist sai Riia Zaulauskis asuva tehase ''Motor''direktor ja kaasomanik.1910.a.asutati Riias kolm lennuhuviliste ühingut.Kalep lõi kaasa ühngus,milles valises demokraatlik meelsus ja mis oli avatud kõigile rahvustele.Selle nimetus oli I Rigarer Sudentishe Verein für Luhtschiffart Fluugtechnik.Peale üliõpilaste kuulusid selle liikmete hulka ka mõned vabrikandid,insenerud ja ajakirjanikud.


vähem kui päev tagasi

...Kuigi Kalep töötas Riias,tuleb Eesti lennunduse ajalugu alustada temast.Teatavasti kuulus Lõuna-Eesti tollal Liivamaa kubermangu,mille elanikest oli eestlasi 39,9% ja 43,9% latlasi.Riias töötas kuus eesti rahvusest advokaati ning eestlaste hariduse-ja abiandmise selts oma kooli,haigekassa  ja naisosakonnaga.Th.Kalep sündis 24.jaamuaril 1866 Pajusis postiametniku Georg Kalepi viienda pokana nind lõptas 1886.a.Tallinna Peetri Reaalkooli reaalharu.


... Ettevõtliku aviaatori isa olevat olnud   pärit Läänemaalt ning armunud kohaliku mõisniku poega koolitavasse šveitslannase.Kui too daam Šveitsi tagasi läks,sammus armumud noormees talle järele.John Liwentaal sai 1864.a.poliitilise põgenikuna loa asuda elama Lausanne'i,kus ta abieluski Jeanne Henriette Caroline Mattehyga ning asus tööle rätsepana.Neile sündis neli last:Charles 1866),Aleander 1868),Reinold 1870) ja Jenny 1873).Alexander lõpetas Šveitsis kõrgema reaalkooli ning Pariisis kunsti-ja tööstuskooli.


...Juba esimesel proovilennul murdus propelleri liiga pikk telg.13.septembril püüdis ta katapuldi abil tiibadele tuule alla saada,,kuid ka see üritus ebaõnnesus.Rusude hinnaks pakuti 320 franki,ning Liwetaal,kes oli kulutanud lennuki ehitamiseks 15 000 frank,ei suutnud pankrotist toibuda.Liwentaal oli juba 1896.a.hakanud tegelema dirižsaablitega ning asutanud Švetisis ka sellealase ühingu.Nüüd tuli tal ka jätta mõte juhitava õhulava ehitaisest Šveitsis.Ta sõitiski ära Inglismaale ning alles siin sai ta mõne aasta pärast valmis dirižaabli ''Blue Bird''.1915.a.oli Liwentaal Pariisis lennukitehase rajanud,kuid see hävis pommirünnakus.1919.a.siirdus ebaõnnstumistest räsitud Liwentaal Kanadasse,kus ta ka suri.


... Lenduridplomit õigustanud sõidu sooritas krahv Wrighti lennukll 20.oktoobril 1909.a.Seega oli C.de Lambert Prantsuse aeroklubis lendritunnistuse saanud kahksas mees.ning esimene Vene riigi alam,kes lenduri kutse omandas.Veel samal aastal tegi ta oma lennukil kaks tuuri ümber Eiffeli torni nin püstitas ka kõrguslennu maailmarekordi 300 m).Esimene eesti päritoluga lennukiehitaja koorberid peaksid osaliselt kuuluma ka Alexander Liwentaalile  sünd 3.jaanuril 1868.a.Lausannne'is),kes olevat Innglismaal 1898.a.sooritanud omatehtud lennukil 80 meetrtt pika õhulennu.See lõppes küll kennuki purunemisega,,kuid oma jalaluu murfnud Liwentaal ei jätnud jonni.1909.a.oli tal Genfi lähedal Vernie's valmminud monoplaan 24 hj Anani kandepinnad 24 ruutmeetrit ja kaal 25 kg),mille juhiistet võis nihutada.


...Tatuski oli tollal hulgaliselt lennuhuvilisi.1910.a.sui siin keegi ltn Ohljostõšsev,ke jättis päranuseks 5000 rubla sellele kes Veneriigis suudab esimesena 100 versta lennata.Ka Tartu üliõpilased ei jäänud ajast maha.Nad olid kuulanud georaafia ja meteoroloogia professori Boriss Sreznevski õhusõidualaseid loenguid,asutati õhusõiduring.Sama aasta 15..novembril tegi professor M.Rostovtsevi eraülikooli astronoomia ja matemaaika lektor Maksim Rehbinder ettepaneku avada Tartus õhusõiukursus.Ettepaneku kiitis eraülikooli nõukogu sama aasta 6.detsembril heaks ning 18.veebruaril 1910 andis haridusministeerium selleks loa.Teoreetilse osa kuulamise eest tuli maksta 100 rubla praktilse osa eest 50 rubla Oktoobris 1910 said ülikooli lennuhuvilised Keiserlikult Aeroklubilt abi lennunudusnäituse korraldamiseks.Üliõpilaste uus harrastus ei meelduud mitte kõigile.''Vot lendabb mõni Stenka Razin aeroplaaninga ja viskab pommi Tsatsoja Selole.Ei,lugupeetavad,enne kui lubada tudengekesi lendama tuleb selleks välja õpetada kardavoisid'',arutles mustsajalasest saadik Makarov ühel duuma istungill oli kõne all öhulaevanuse arendamine Venemaal.Chales de Lamberti võisid tsaarivõimud aga julgelt lendama lasta,sest juba tema isa oli oma riigitruudust näidanud ülestõusude nahasuumisega Ungaris ja Poolas.Krahv de Lambert oli end esimese õpilasena kirja pannud lennukooii,millle vennad Wrightid olid asutanud 1909.a.kevadel Pranusmaal Püreneede jalamil asuvas Pau linnakeses.


...1909.a.loodi õhusõiduselts Kiieviis ja 1910 Moskvas.1910.a.asutasid Sidney Reilly ning krahvid Šeremetjv ja Apraksin Peterburis õhusõijae seltsi Krõlja.Peterburi lähedale rajati Gattšina lennuväli,kus alustas tööd lennukool.1911.a.kevadel avati Peterburis Ohvitseride Õhusõidukool valmendamiseks ka sõjaväelendureid..Samal suvel asutati esimene mer3väe ohvitseride kool Gutujevi saarrel.Kooli majandusülemaks määrati ltn Georg Friede.Tema sai tuntuks sellega,et lendas läbi kõigi Neeva sildade alt.Mõne aasta pärast hakkas Friede konstrueerima vesilennukeid nng sooeitas oma katselende Talliinna rajatud meelennuväe-baasis.Aastal 1909 oli Saksamaal juba 46 lennuklubi ,kuhu kuulus kokku 52 726 liiget.


...Vabahärra von Kaulbars on pärit Mõdriku mõisast.Noore ohvitserina oli ta kaadistanud nii Tjan-Šani mägesid kui ka Amudarja jõge ning teinud kindlaks,et kunagi oli Amudarja jõgi suubuunud Kaspia merre.Kesk-Aasia polnud just kõige ohutum koht.Ühel Hiiva khaanil olnud kombeks lasta oma vaenlaste mahalöödud päid kuumale praepannile panna.Õnneks ei tulnud vabahärra Ksulbarsil kohalikele khaanidele seletada,miks oli tal vaja niivõrd üksikasjaliselt kirjeldada Tjan-Šani mägiteede seisukoda ning võimalusi küttepuude ja joogivee saamiseks.Kaulbars võttis osa Türgi sõjast ja täitis paar aastat Bulgaaria sõjaministri kohuseid.Armeekomandörina Vene-Jaapani sõjas kasutas ta vastase positsioonide jälgimiseks õhupalle,mida veeti paigast paka hobuvekidega.Et poole kilomeetri kõrgusele tõusnud õhupallilt võib selgr ilma korral jälgida kuni kümne kilomeetri kaugusel asetsevat vaenlast,selles veendusid Kaulbars ja tema staabiohvitserid isiklikult.Eesstlase Walter Johansoni sooviuel värvisid venelased oma heledad mundrikuued roheliseks,et nad jaapanlastele silma ei torkaks.Kaulbars oli Keiseliki Aeoklubi eesotsas lühilesta aega.1908.a.novembris anddi ta ameti üle baltisaksa päritolu mehele,krahv Johann Stenbock-Fermorile.Peale mitme suurvüsti olid aeroklubi liikmete hulgas ka A.Koltšak,kellest Vene kodusiõja ajal sai valgevägede ülemjuhataja,ning Sidney Reilly,kes oma bolševike vastase spionaažitegevusega on ajalukku läinud.Klubisse kuulusid ka mõned eestist pärit mehed,nagu parun Bodo Schilling Tallinnnast ja Tartu araülikooli assistnt Maksim Rehbier.Klubi liikemete nimekirjast võib leida ka Riigikogu riiggiseketäri abi Allexander Pilar von Pilhau,naravalase Ivan Krevingi ja Viljandi posiametniku tüttre Ljubov Golantschikowa.Aeoklubi juures tegutses lisaks veel lennukool.See asus Peterburi lähedal Novaja Derevnjes ja kasutas Komandandi lennuvälja.Koolis said õpetust nii eraisikud kui sõjaväelased.Ilmasõja laguseks oli seal 64 lendurit ja 5 mehaanikut.Klubi andis väljaajakirja''Vozduhhoplavatel'' ja Vozdušnõi spravotšnik.Viimase toimetajaks oli eralendur Kontantin Weigelin,kelle isa oli pärit tartust.1909.a. rajati aeoklubi Odessas.Asja algatajaeks olid kreeka päritolu pankurid…


ALUSTAVAD KA EESTLASED:Kuigi eestlased on ise end maarahvaks nimetanud,ei tarvitse me selles välja lugeda pelgu mere ega õhu avaruste ees.Kõigist Vene keisririigi merekoolide õpilastest moodustasid 13,3%.Putilovi tehas,mille laevaehitusharu juhatas eesti soost insener Kontanin Tennisson,laskis 1911.a. suvel vette hävitaja''Novik'',mis tegi sõjalaevade maailmareokordiks 36,2 sõlme.Säärane kiirus 65 km h ) oli tollal ka auto jaoks tubli saavuus.Juba 1885.a.oli Venemaal ''Õuhulaevanduse kaadrikomando''.Selle koosseisus oli eestlane Jüri Herman katsetanud õhupalle,tegemaks kindlaks nende võimalusi nii luureks kui ka sidepidamiseks.1898.a.püstitas ta Venemaa kestusrekordi 24 h) sfäärilise õhupalliga lendamises.Äärepealt oleks üks 1909.a.suvel sooritatud õhkutõus Hermanlle viimaseks jäänud:õhupall kukkus alla ja sellel lennanuist sai kahv Palitsõn surma ning krahvinna ja tema ise raskelt vigastada.1904.a.oli Herman ajakirja '' Voxduhhoplavanje''asutajaid ning jäi selle toimetaja kohale 10-ks aastaks.Hiljem juhatas polkovnik Herman 1.lennuroodu,Vene lennuväe kõige tähstamat,impeeiumi pealina Peterburi kaitsvat allükssust.Ülevenemaaline Keiserliku Aeroklubi,mile liikmeks ka Herman oli,asutati Peterburis 29.jaanuaril 1908.Klubi esiemese presidendina tegutses Eestimaalt päriit ratsabäekindral Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars.


...Üheks esimeseks silmapaistvaks saavtuseks oli M.Gromovi ja mehaanik Rodzevitši kolm päeva kestnud ringlend läbi paljude Euroopa riikide.Selle 1926.aastal sooritatud lennu kogupikkus oli umbes 7000 km.Järgmisel aastal läbis lendur Sestakov koos mehaanik Fulfajeviga 10 päeva jooksul 22 000 km pikkuse marsruudi Moskvast Tokiosse.Erakordselt mälestusväärseks kujunes 1934.aasta,millal Põhja-Jäämeres sattus triivjää vangistusse aurik ,,Tšeljuškin.Laeva küljekaared ei suutnud kuigi kaua vastu pidada rüsijää survele ming 13.veebruaril 1934vajuski Tšeljuškin''meresügavusse,jättes jääväljale laagrisse ühtekokku 107 reisijat ja meeskonnaliiget.Lähim inimasula asus enam kui 150 miili kaugusel ning ainus vahend hädaliste päätmiseks oli lennuk.Meie kodumaa igast nurgast ruttas kogenud lendureid jäävangistusse sattunuid abistama.Esimesed lennukid jõudsid õnnetuskohale vähem kui kuu ajaga ning uba 14.aprilli võidi Nõukogude valitususele ette kanda jäävangist vabastute toimetamisest Kap-Welleni asulasse.Vaprate polaarlendurite kangelastegu sai aga ajendiks Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse loomisesle.Esimesed kangelase kuldtähed kinnitati lendurite Kamanini,Vodopjanovi,Ljapidevski,Molokovi,Lavaneveski Slepnevi, ja Doror'nini rinda.


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 158 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.