Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
61, Põlva, Eesti

vähem kui päev tagasi

...Isegi praegukui mlme mõtlen tema peale,maalib mälu mulle silmme ette vanaisa kitsa toa ,kui ta ligi kahemeetrise mehena ,põlv üle põlve ,pea õlgade vahele tõbumult ,selg küürus ,vastu öökapil töötavat kollast VEF-i raadiot ennst surub.Vanaema tuba oli kõrval  ning kuna vanaisa õised sideseansid BBC,Ameerika Hääle ja teiste ,,sõbralike''jaamadega käisid vanaemle näevidele,siis kuulas vanais vähemalt öössti jutlusi lähenevast sovjeti aja lõpudt kõrvaklapidega.Infonälg oli tal suur.Ma olen hiljem tihitipeale ,mis sundis teda selliseks pidevaks teadvuse toitmiseks.Ehk see,et praegu viiendiku oma elust  oli ta veetnud erinevates komgides,laagrites,türmides,kuhu jõuds informatsioon ainult läbi uute tulijate,seinaklõpisimiste,ja kuulujuttude kaudu. Või oli asi hoopis selles,et aastad,mis vanaisa elas väljaspool vanglalt,jätsid  tema tedavuse ikkkagi vahistatuks.


vähem kui päev tagasi

... nihkunud üha teisejärgulisemate eesmärkide hulka.Selle kõige tõttu tõstatubki küsimus:milleks? Kui aga heita natukene terevam pilk ajaloo peale,siis hakkavad paistma ka teised toonid toonid peale musta ja valge,natuke sinist,törts punastki ,kohati rohelist ja kindlasti domineerima pürgivat kollat.Teadagi,ju,et läbi kollaste prillide on isegi kõige hallim toon tunduvalt erksam,Ju seda me oma alateadvuses ju tahamegi,elda vährmali näiliselt paremas maalimas,olla ise näiliselt tunduvalt õiglasemad.Selle värvitu ja kiretu ajalookästluse selgitamiseks leidsingi ma endale vastuse küsmusele,milleks.Lihtsalt selleks,et tuua üks mulle lähedane inimene pragusesse maalima ja lasta tal jutustada lugu sellst,kuidas nägi tema maalima enda ümber ,kõigi oma eelhoiakutega ühe või teise inimese poliitika või maalmakorra suhtes,kuid samal aja vabalt,nii nagu meie tänapäeva Eestis seda inimestele pakkuda saame ja tahame.Deklameerime ju kõrgematet kantsltest,et väljendus-ja sõnavabadus on üks kõige tähtasamatest õigustest.Selle eest oleme valanud verd,hgi ja pisaraid ja mis see kõik maksakskui pööraksime väljendusvabaduse taas meila mugavasse ajalookäsitlusse.Mina armastasin oma vanaisa,teama julgust rääkida tõtt ka sellele ajal,kui suur osa meist otsis tõde teiste tegudest ja mõtetst,sest nii oli lihtsam.Ma olen vanaisale tänulik,et ta õpetas mind mõtlema lihtsa maailma musta ja valge petlikkuse üle juba siis,kui siin meil kogumaailma ühevärvilisena ja erkpuhasena kirejeldati.Vanaisa õpetas nägema värve seal,kus nende otsimine võis kurjalt kätte maksta.Seda eelist olen suutnud endas ka tänini kanda ja toonprillid ei ole minu jaoks.Aga nüüd vanaisast ajas eestpoolt tahapoole.Vanaisa suri 1984.aastal.Olin siis keskkooli esimeses ehk tollases üheksandas klassis.Meie 21.keskkool asus kohe raadio-ja telemaja kõrval ning mäletan,et vihmasel sügispäeval olime kutsutud taas saate ,,Kaks takti ette''taustapublikuks.Selle üriustuse puhul oiime isegi vabastatud tundidest ning kui salvestus läbi sai,lonkisin…


                     Mõned mõtted:

Ma olen endalt selle raamatu avadamise eel ja ajal tihti küsinud:milleks seda kõike vaja on?Minu vanaiaa on oma idealismi elukäigu ja maailanägemusega  vajunud tänapäevaste jaoks sügavale minebikku ning see,mida,kuidas ja miks mõtles tema,on tänapäeval meie ühiskonna ja meie personaalsest teadvusest välja tõrjutud.Aeg on läinud edasi ajalugu selgelt raami suruval sammul ning meie ajaloolise käsitluse pealiskaudsus ning igapäeva elu kiirus on sellele kõigele kaasa aidanud.Maailmakäsitlus on viimastel aastakünetel muutunud suhteliselt must.valgeks,vajadus teda lahata aga 


6.Meetod:Janne Holmen kaustab oma doktoritöös järgmist meetodit.Kõigepealt kirjaldab ta 1940.-1990.aastate ajaloo õppeplaane Rootsis ning võrdleb neid Norra ja Soome omadedga.Seejärel võrdleb ta Rootsi,Norra ja Soome tsitaate.Ta selgitab,kuidas erinevate aastakümnete õpikud käsilevad USA-d ja NSV Liitu.Sel moel ilmneb,et suurriikide kirleldused on õpikutes suures osas sarnased,kuid leidub ka palju erinevusi.Soome õpiud näiteks näiteks on Nõukogude Liiduga sõlmitud rahulpingust tugevani mõjutatud,kui teiste Põhjamaade õpikud.Nõukogude Liidu ja USA iseloomust õpikutes on doktoritöödes kirjeldatud Põhjamaade väikeriiklikust seisukohast.Põhja on,nii  nagu Balti riigidki väokesed riigid kahe suuriigi USA ja Nõulogude Liidu vahel.Kokkuvõttes nätab Holmen,kuidas sõltuvus suurrikides Põhjamaase õpikutekste õjutab.nende kahe teadlase kogemusi kasutan ma õpikute tekte kirjldades.

6.2.Tähendulik ajakugu:Keskne idee Jan Patoca loomingus on see,et ajalool peab olema tähendus,mis resuleerub aktivees tegavuses.Ma kirjrldan siin tema mõtted,kuidas on võimalik ajalugu uuesti vallutada ja kasutada.Patoca teoorias on niisiis keakne läsitus,et ajaloolistel sündmustel peab olema tähendus.Ilma selleta on üksikjuhtumid mõttetud ja sihitud;ütlusi ajalooliste sünmuste kohta võib teha vaid siis,kui neil on oma ilmne telaos - sihtt,annsb üksikjuhtuitele mitte üksnes tähenduse,vaid  määrab ka nende lõplku eesmärg,alguse ja lõpu.Patoca estuses ei alga ajalugu problemaatilisuse alguasest ega hetkest,kui see tekitab ,,inimkonna kollektiivse mälu,vaid varem enesetmõistetava eelajaloolise elu probematiseerimsest.Eelajaloolise ininmkonna aktsepteertud arusaamade läbiraputamisest,kui inimene avastatb võimaluse elada vabana ja sidumata end jõududega,mis on seda algusest saadik valitsenud.''


Pedagoogilist teksti iseloomustab tunnus,et  see ei ole loodud uute teadmiste vahendamiseks.Selle eesmärk onrepprodutseerida või taasluua olemasolevaid teadmisi.Pedagoogiliste tekstide silmnähtav funktsioon on toimida didaktilis tööriistana esitavad õpikutekstid infot,bahendavad teadmisi,reprodutseervad norme ja annavad selgitusi.''Õpikutekstid annavad - nagu ütleb ka Selander - faktlisi teadmsi süsivesinikest,saksakeele tegusõnadest, Karl XII-st jne.Ajagan räägigib ka kooliõpikute selektiivsest funktioonist:korraldada koolis omandatut,valida ja konbineerida teatud väärtushinnanguid ning teadmisi,pöörab rõhku ühtedele  maalimavaadetele ja väldib teisi.Niisiis on pedagoogilistel tekstidel lisaks dialektilisele funktsioonile ka selektiivne funktioon.Ajagan selgitab,väljendades oma seisukohta õpiku niisuguse mõju kohta:,See selekteeriv ülesanne,mis tektil minu hinnangul on,seob seda mingll kindlal ajaloolisel perioodil tugevalt valitseva deoloogia tootmise  ja taastootmisega.''Kokkuvõtlikult ütleb ra,et teksti sõnatus ei ole mingi enestmõitstav nähtus,see ilmneb selgelt sellistest ideoloogiatatest läbipaistvatest teksidest,nagu seda on ajalooõpikud.


5.3.Individuaalne ja sotsiaalne aspekt:Me oleme enamasti ühel meelel selles,et ei ole olema tekste,mida võib mõista või tõlgendada kui puhtindivduaalset avaldust,kuid mitte ka kui avaldusi,mis ei ole üldse indiviidaga seotud.Mõttevahetuses tuleb kasutadda hoopis dialektilste opostsooonide ja sünteeside mõisteid.Sellepärast võib igat konkreetset idividuaalest ütlusust,isegi kui tegemist on vaid üksikute sõnadadega,vaadelda kui sotsiaalset avaladust.Ehkki iga iniviid kastutab ütlise sisu oma personaalsel viisil,on see ütlus osa sotsiaalsest tegelkkusest.Sin lähtume saisukohast,et tekste ja tekstide loomist tuleb vaadelda osana dialetlisest liikumisest üldise ( sotsiaalsed koolid,dikursused,ideoloogiiad ja mõtteviisid) ja kuidas ( konkreetses ajaloolises olukorras asuv inimene neid norme tõlgendab ja konretseerib) aspeki vahel.Siin on lihtne leida seoseid keeleteaduslike uurimustega.Kui jägida,kuidas keel erinevaid ühikonlikke suhted kirjeldab,võivad selles vilksatada autori ideoloogilsed motiivid..Ideoloogiat konkretiseerib teatud keeruline sõnastus,Niisiis esineb selle seisukoha järgi pidev vastastikune toime keelelise ja ideoloogilise tasandi vahel.

Teksti võim - võimu tekst:Nüüdisaegses loolis loobuvad  palijud õpetajad õpikute kasutamisest või kasutavad neid õppetöös vaid osaliselt.1950.aatstel oli olukord teistsugune.Siis väljendasid kooliõpiud selgemalt keskvõimu seisukohti.Sel aja oli õpikute traditstioon tähtsam kui praegu ja õpik oli ühtlasi didaktilne teejuht,kudas ja millises järjekorras õpilastele kurususe osi õpetada.Võimu tekst kirjutas ette ,mida kodanikud tekstitruu õptaja abiga õppia pidid.Teksti võim oli 50.aastate koolis teistsugue kui praegu.Riikliku õpikute uurngu tulemsel on kindlaks tehtud,et õpikutekstid olid vastavuses valitseva võimu püüdlustedega.

5.5.Pedagoogline tekst ja selektiivne traditsoon:Selander kirjutab pedagoogiste kohta ülevaatlikult: ,,Pedagoogiline tekst erineb muudest tekstidest sellle poolest,et  see on produtseeritud 


5.5.Pedagoogiline tekst ja selektiivne traditsoon:Selander kirjutab pedagoogilste tekstide koha ülevaatlkult:,,Pedagoogilne tekst erineb muudedest tekstidest poolest,et see on produtseeriud kindlaks insititeeritud  kasutamiseks oma korraldudega haridussüsteemis.


5.3.Individuaalne ja sotsiaalne aspekt:Me oleme enamasti ühel meelel selles,et ei ole olema tekste,mida võib mõista või tõlgendada kui puhtindivduaalset avaldust,kuid mitte ka kui avaldusi,mis ei ole üldse indiviidaga seotud.Mõttevahetuses tuleb kasutadda hoopis dialektilste opostsooonide ja sünteeside mõisteid.Sellepärast võib igat konkreetset idividuaalest ütlusust,isegi kui tegemist on vaid üksikute sõnadadega,vaadelda kui sotsiaalset avaladust.Ehkki iga iniviid kastutab ütlise sisu oma personaalsel viisil,on see ütlus osa sotsiaalsest tegelkkusest.Sin lähtume saisukohast,et tekste ja tekstide loomist tuleb vaadelda osana dialetlisest liikumisest üldise ( sotsiaalsed koolid,dikursused,ideoloogiiad ja mõtteviisid) ja kuidas ( konkreetses ajaloolises olukorras asuv inimene neid norme tõlgendab ja konretseerib) aspeki vahel.Siin on lihtne leida seoseid keeleteaduslike uurimustega.Kui jägida,kuidas keel erinevaid ühikonlikke suhted kirjeldab,võivad selles vilksatada autori ideoloogilsed motiivid..Ideoloogiat konkretiseerib teatud keeruline sõnastus,Niisiis esineb selle seisukoha järgi pidev vastastikune toime keelelise ja ideoloogilise tasandi vahel.

Teksti võim - võimu tekst:Nüüdisaegses loolis loobuvad  palijud õpetajad õpikute kasutamisest või kasutavad neid õppetöös vaid osaliselt.1950.aatstel oli olukord teistsugune.Siis väljendasid kooliõpiud selgemalt keskvõimu seisukohti.Sel aja oli õpikute traditstioon tähtsam kui praegu ja õpik oli ühtlasi didaktilne teejuht,kudas ja millises järjekorras õpilastele kurususe osi õpetada.Võimu tekst kirjutas ette ,mida kodanikud tekstitruu õptaja abiga õppia pidid.Teksti võim oli 50.aastate koolis teistsugue kui praegu.Riikliku õpikute uurngu tulemsel on kindlaks tehtud,et õpikutekstid olid vastavuses valitseva võimu püüdlustedega.


5.2.Tekstide dialoog:Tavalne keelepruuk ütleb meile,et enamik väidetest on dialoogilised.Me lausume midagi,mis seondub millegi varem öeldu või kirjutatuga.Rääkides ja kirjurades viitame seosele,milles kõlab palju hääli.Samaoodi on ajalugu kirjeldavate tekstidega.Tektid on ajaloos olemas ja kirjeldavad ajalugu.Strue Langström ütleb,et  ajalugu ob pandud sõnadesse ja sõnad ajalukku,ning väidab,et need on kaks omavahel seotud aspekti.Ajalgu on pandud sõnadesse - see tähedab,et uued tekid absorbeeriva möödaniku tekste ja tuginevad nendele..Sõnad on pandud ajalukku - see tähedab,et möödaniku tekstidele vastates ja neid töödeldes looe ajalugu ning ennetame tulevasi tekste.


5.1.Teised:Luis Ajagin Lester kirkutab oma töös ,Teised'' muid kuiltuuriringkondi kästlevaid tekste ja ütleb: ,,Mnu töö põhieeldus on see,et teiste kultuurrngkondade kirjedus hõlmab oma kultuuri mõistmidt,mida peetakse enesetõistavaks''.Ma soovin kirjeldada seda enestmõistetavust ja vaaselda,kuidas need eeldused muutuvad läbi aegade.Minu töös kohtun mina ise Põhjala elanike ja Balti rahvastega erinevate gümnaasiumiõpikute tekstides.Need tekstid,mida ma käsitlen kirjadavad või jatavad kirjeldamata Balti rahbaste saatuse.Teise maailmasõja esimestel aastatel.Tekste uurides leidsin neis palju lünki ja ka lünkade teket olen üritanud vaadata kui tõika,mlle osalised oleme nii meie kui ka rahvad Läänemerr idakaldalt.Rootsi günaasiumiõpikud kirjeldavad neid teiste Ida-Euroopa rahvaste saatusi oma seisukohast lähtudes.Teiste kirjedamine muutub.nagu Ajagin-Lester:''Teiste kirjaldamne tähendab sageli seda välja ütlemata ja teadvustamata,kirjaldava hääle kirjedamist''.Ajagin-Lester vaatleb kooliõpikute tekste ühtlsasi nende sotsiaalses kontekstis.Kooliõpikute tekitid on kujunanud ühiskonna ja ühiskond  on kujundanud kooliõpikute tekstid.Strue Längström on oma ajaloolis-didaktilses uurimuses põhjalikult kirjeldanud õpikute kootamise olusid Rootsis eelmise sajandi lõpis.Lisaks jutustavad õpikute koostajad neilt võetud intervjuudes ise,kuidas kuidas nad oma tööd tegid ja mis neid tolllal mõjutas.Edasi kõneleb Ajagin-Lesteer,kuidas õpikutektde eeldusest lähtudes jõutakse välja kesksete üleüldiste küsimusteni.Mis on tekst? Miks koolitekstide tarbeks välja teatud kindlad kultuurisaadudsed,sümbold,teemad ja teadmised? Mispärast teised välja jäetakse?Alljärgnevas kasutasin,nii nagu ka Ajagin-Lester,järgmist tööviisi.Uurin,kuidas vaadeldud tektid käsitlevad 1941.aasta sündmusi Eestis või kuidas need sündmused neis käsitlemata jäetakse.Jälgin,kuidas tekstid loovad terviku,milles ka lünkadel on oma osa .Patoca nimetab neid lünki tühikuteks.Milline roll on pedagoogilistel tekstidel ideoloogiate ja mõtteviiside loomisel / taasloomisel?


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 141 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.