Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
62, Põlva, Eesti

...Kogu selle paleti rakendamine noores Eesti riigis ei olnud mitte ainult mõeladamatu,vaid ka võimatu.Väga esmased muudatused karistuste süsteemis tehti Eestis juba1920.aastal ,mil kehtestati ka tingimisi kaaristamise võimalus.Advokaat Karl Grau (1884-1952) andis kehtivale NS-le hävtatava hinnangu -see ei vastavat enam kuidagi ei kaasaajaeuolule egaõigusteaduses kujunadatud põhimõele.Muu hulga pidas Grau ilmseli silmas sotsiolooilse koolkonna õpetust,mille isikukesksem suund oligi jõudnud äratunmisele tingimisi karistamise mõttekusest,,Kasuistlik,feodaalne,patriahaane,sisemiselt vastuoluline,segane'' - nii on NS-i iselomustanud veel paljud Eesti juristid ja õigusteadlased enne ja pärast Graud,ka Jaan Soots oma ülevaateteoses karistusõiguse ajaloost.


... UN-st kehtestaii Vene impeeriumis viie eraldi seadusega,vaid ükskud osad.Kuna samss jäeti varaemate seadustike vastavd osad tühistamata,oli religiooni-,ja ametikuritegude,salakabave,protiitutsiooni ja naistekauanduse ning autriõiguste rikkumise kohta maksvusel rööpselt kuni 3 karistusseadustikku.1918.aastal jõustasid Saksa okupatsioonivõimud Venemaa okpeeritud aladel 1903.aasta UNS täises ulatuses ja mõni kuu kehtis Eesti alal korraga vaid üks ühtne karistusseadustik.Eesti Ajutine Valitsuse administratiivsesdused 19.novembrist 1918  määrasid aga,et karistusõigusses hakkavad taas kehtima kõik need tsaariaegsed seadused,mis kehtisid enne Saksa okupatsiooni.Lisaks üldkaritusõiguslikele seadustele oii Venemaal 1867.aastalsõjaväe jaoks kehtinud veel eradi ksristus-ja menetlusseaustikud,mida teatud juhudel või rakendada ka tsiviilisikute toime pandud tegude puhul.Vene karistusseadused,eriti NS ja ka veel viimases maailmasõjaeelses redaktsioonis,sisaldasid seisusulikule ühiskonnale ja isesevuslikule korrale omaselt väga mitmekesiseid karistusi,teiste hulgas kõigi seiseuslike õiguste kaotus või üksnes aadlikele duelli eest ette nähtud kinni pidamine kindlusvanglas,rääkimata mitmesugusteest Siberissse saatmise variantidest.


:::Esimee doktritöö kaitses 1932.aastal Ernst Ein (1896-1956),1939 järgnes Elmae Ilus (1898-1981).Einist sai 1934.aastal erakorraline ja 1937.aastal korraline Rooma õigus pofessor,Ilusast 1939.aastal tsivlliõigus professor.Elmar Ilusa loengute põhjal andis tsviilõiguse instituudis assisdendi kohusetäijana töötanud Albet Rammul (1914-1941) vahetult enne Ilusa prfeossoriks saamist välja autoriseeritud konpekti,milles on käsitletud nii Eests kehtivat õigust ehk BES sätteid,kui ka tulevat,TsS eelnõus sisalduvat õigust.See oli ainus eestikeelne originaalõppevahend kehivast tsiviilõigusest.Peale kehtva eraõiguse õpetati ülikoolis põhjaliult ,,Rooma eraõiguse süsteemi''.Tegemisi oli tereetilise ja võdleva alusega kehtivale eraõigusele,sest sisuliselt õpetati nn pandektisika,19.sajandi Saksa õigusteadlaste välja töötatud eraõiguse ülesehitust,aluseid ja süsteemi antiikaja Rooma õiguse,aga võrdlevalt ka kaasajal kehtinud teiste maade õiguse pinnalt.Esmalt luges seda ainet Karl Wilhelm Seeler (1861-1925),Tartuülikooli kasvadik ajast,mil ülikooli asukhana kasutati veel Dopat.Seeler oli 1892.aastal venestanud Jurjevi ülikoolis töötanud ka Rooma õiguse dosendina,aga Tartusse tagasi tuli ta Peterburi ülikooli professri kohalt ja tegutses siin 1920.aastast Eestimaa õiguse ajaloo professorina.Seeleri surma järel õpetas Rooma õiguse süsteemi Grimm ning alate 1934.aatast alates juba eesikeelse Tartu Ülikooli kasvandik Ein.Nagu enne Nõukogude okupatsiooni ei õutud Eest oma tsiviilseadustiku kehestamiseni,nii ei jõutud eraõiguses ka professori koostatud eestikeelsete originaalõpikutwni.

Kariatusõigus-variatsioonid Vene impeeeriumi ja sotsiaalse kaitse karistusõigusega:Eesti Vabariigis jäi veel pikaka ajaks kehims ka Vene keisririigiõigus.Tegemist olli äämiseselt mitmekesise ja keeruka normikogumiga mitte ainult eriseadusst,vaid ka eri aegadest pärit karistusstikst.Suuremalt jaolt kehtis endiselt 1845.aasta nuhtlusseadustik (NS),mis oli koostatud Vene konservatiivse kodifitseerimislaine käigus ja esindas nii normiehnika kui ka sisu poolst eelmodernset karistusõigust.Osa sellest oli 1860.aastate reformide tulemusel ja muudetud kujul jõudnud rahulohtute nuhtusseadustikku ja harukaristusõigusena mimesugustasse eriseasustesse.1889.aasta kohurefomiga kehestaii siinmail ka vallakohtute nuhtusseadustik.1903.aastal kinnitasNikolai II…


... Ehhiki Tjutrumv osales Eesti õigusteaduslikus arutelus ka eestikeesete artikltega ajakirjas Õigus,avaldas ta Eestis kehtiva (1922,2 vlj 1927) ja tsiiviipotsessiõigude (1925) ülevaated vene keeles ning lõi aktiivselt kaasa vene diasporaa õigustesduslikus dikurususes.Tegelikult võibki väita,et pärast bolševistlikku oktoobrirevolutsiooni Venemaal kujunesid Praha kõrval vene paguluse ehk siis liberaalse traditsiooni õigusteaduslikeks keskusteks Tartu oma ülikooliga ning veegi enam Riia oma elava äri-ja praktilse õgusueluga.Tjutrjumovi lõimumist Balti riikidesse emigreeunud vene didporeega näitab seegi,et süstemaatilse ülevaate neis tiikides endiselt kehtivast Vene pankrtiõigusest -tollase nimetusega konkusiõigus-avaldas ta 1931.aastal Leedu ajutises pealinnas Kaunases.Tjutjumovi teos ei kaotanud tähtsust Eesti esimese iseseivusaja lõpuni,sest Eesti 1934.aasta konkursiseduse eelnõust ei saanudki kehtivat seadust.Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis õpeatasid veel 1930.aastatelgi tsiviilõigust tsaariajal haidude saanud,juba Vene impeeriumis karjääri teinud esmklassilised juristd ja õigusteadlased Igor Tjutjumov ja David Gimm.Mõemad pidasid loenuid vene keeles ja kasutades eksamite vastuvõtmisel tõlgi abi.See ei olnud õigusteaduskonnas mingi erend,sest  enamik teadusnna õppeõud olidki mitte-eesttased.



...1927.aastal kutsus kohtuminister OttoTief (1889-1976) kokku Eesti õiguse ja õigusteadues tunuimate spetsilistide esindusliku koosoleku,et arutada ja otsutada põhimõttelisi küsimusi seoses TsS eelnõuga.Seal otsutati,lõplikult,et TsS väljatöötamisel võetakse aluseks kehtiv BES.Jüii Uluots väiis,et Eesti rahva on sellega juba kokku kasvanud.Edasisel eraõiguse kodifitseerimisel kuuneski juhtkujuks Uluots,ehhki eelnõu tekstiga töötasid komisjonid mudugi kollegiaalselt.Eelnõu avaldati 1935.aasal veel ilma võlaõigus osata,kui juba 1936.aasta vaiandis sisalda see kõiki osi.Uluots koostas ka eenõu seletuskirja,mis paljundati mimeogaafil ja saadeti tähtsamatele juriidilistele intitsioonidele arvamuse avaldamiseks..Õigusteaduse seltsid Tartus pidasid neile antud aega küll liialt lühikeseks,aga autasid rahvarohketel ühisitugitel 1936/37.aasta sügistalvel eelnõu päris intensiivselt ning tegid ühtlasi hulga parandusettepanekuid.Eesti pürgimist uue tsiiilseadustiku poole on kohene võrelda lõunanaabitega,sest mõlemad alustasid uuelt positsioonilt.Nagu Eesti,nii pidi ka Läti leidma lahhenduse,mida teha endise Vene impeeiumi Läänemere provinside päandiga eraõigises.Ka seal laiendati kõigepealt BES kehtius kogu elanikkonnale,tehes samuti erandi neile aladele Latgales,mis varem olid kuulunud Vitebski kubemangu ja kus seega kehtis Vene keisriiigi aegne õigus.Lätlased olid aga otsutavamad ni BES refomimisel ükslkseadutaga kui ka uue tsiviilsedustku väljatöötamisel.1934.aasta mais võimu haaranud ja parlamendi laiali saatnud Karlis Ulmanis (1877-1942) kaskis seni Eestiga võrdlemisi sarnaselt kulgened ettevailstustöö kiiresti lõpetada.Presideni ja peaministri ameteid ühendava Ulmanise nimepäeval 28.jaanuaril 1937 kinnitas Läti valitsus tsiviilseadustiku ,Cillikuns'',mis jõustus 1.jaanuail 1938.aastal.,,President Ulmanise tsiilsadustiku'' koostajatele kingiti seadustiku isiklikud kuldkaanelised eksemplarid.Eesti TsS ei saa uhkeldada ei pidulike pühitsemisaktuste ega kuldkaaneliste väljaannetega.Kuigi Konstantin Päts oli 1934.aastal kehtestatud erakorralises olukorras ja hiljemgi varmas kasutama presideni dekreediseadusandlust,ei kiirustanud ta TsS eelnõu kinnitama,ise ega lasknud seda teha ka vaiiusel.Ometi oleks ta võinud seda samui juba 1937.aastal teha-eelnõu oli ju oemas.Selle asemel jättis…


... Naised Eesti õiguses 1918-40 ja tsiviilseadustiku väljatöötamisel.Esimese olustik ja tingimused avasid kogu Euroopas naistele uusi võimalusi mitte ainult kutseelus,vaid ks kõghariduses.Kui varem tohtisid na näid näiteks Tartu ülikoolis õppida vaid vabakuulatena,siis 1915.aastast juba täieõiguslike üliõpilastena.1917.aastal andis Venemaa Ajutise Valisuse määrus neile loa astuda riigiteenisusse.TÜ õigusteaduskonna lõpetamiseni jõudsid esimeste naistena Ilse Zimmermann (1895-1941) 1922.aastal ja Elis Aron (1696-1982) 1923.aastal,kokku oli naisi 1920-30.aastatel õigusteadukonna lõpetanute hulgas 143 ehk 8,8%.Tööd leiidsid nad enamasti vannutatud advokaatide abidena,nei oli 42.Esimestena võeti 1923.aastal sellele kohale Auguste Susi (1900-1982) ,kes juba aasta hiljem Susi-tannebaumina (a-st 1939 Tanner) kandideeris esimese naisena Eesis kohtameti kandidaadiks.Kohtupalati esimees lükkas tema kandtituuri tagasi js ehhki Riigikohus rahuldas Susi-Tannebaumu kaebuse soolis diskrimineerimise tõttu,ei saanud tamast ega ühesku teisest naisest enne 1940.aastat kohtunikku ega ka kohuameti kandidaati.1930.aastal sad vannutatud advoaatides Hilda Remann (a-st 1932 Poom;1900-1992) ja Marta Kufeldt (a-st 1932 Jõeäär;1897.1981);kuni kuni 1940.aastani sai vannututud advkaadiks kokku 22 naist.Esimesna sai natariks Ilma Saarepera ( Saarepea;1912-1944),kes võttis sella ameti 1936 aastal Võhmas üle oma sama aastal surnud isalt ja jäigi ainsks naiseks notarite seas.Esimese nasena kaitses 1939.aastal õiguisuteaduse magistri kraadi Jaan Poska tütar Veera Pokska-Gtüthal (1898-1986) väitekiraga ,,Rööõigusliik noortekaitse'';doktri kaadini ei jõudnud veel ükski naine.Akadeemilise õiguhariduse omadanud naised osalesid eelkõige abielu-ja pereknnaõigusilkes ,aga ka noorte õigusi ja lastekaitset puudutavates väitlustes.Oma seisukohti avaldasid nii ülldajakijanduses kui ka peamislt naistele mõeldud väljaannetes.TsS eelnõu kohta esitasid arvamust Eesti Naisliit ja Eesti Akadeemiliste Naite Ühing.1934.aastal esitasid vandeadvkaadi abid Veera Poska-Grünthal,Olinde Ilus ( snd  Soonetets;1900-1988) ja Vima Anderson ( 1898-1965) alternatiiviiviina perekonnaseaduse eelnõu,mis Skaninaavia riikide eeskkujul seadis eesmärgiks TsS…


...BES-i töötasid teaduslikult läbi kõigepealt läbi baltisasksa õigustadlased.Nende teostest märkimisväärseim on Tartu ülikooli provintsiaalõigue professori Carl Erdmani ( 1841-1898) neljakõiteiine ,,Läänemere provintside Liivi-,Eesti-ja Kuramaa eraõguse süsteeem''.Ülikooi ja kohtusüsteemi venaestamise järel linadudusid ka venekeelsed äsitlused,millest tähtsam on Riia ringkonnakohtu kohtuniku,hilisema Läti Ülikooli professori Vladimir Bukovski ( 1867-1937) kaheõitlne kommentaar vahetult I maailmasõja eelsest ajast,,Balti kubermagude tsiviil seadute kogu koos jätkuga aastatest 1912-1914 ja selgtustega''.Need jäid olulises töövahendiks ka I maailmasõda Eest Vabariigis tegutsenud juristidele.''

Ehhki kiiruselt jäädi Lääne-Euoopast maha,oli ka Eestis tegemist modeerniseeruva üha enam linnastuva ühisknnaga.Linnad kasvasid oma keskaegsetest müüridest välja,kuid õiguspiirid jäid endiseks.Kui sa ei olnud just kohalikku õigust ja selle eripärssid hoolikalt õppinud jurist,oli arvatavasti päeis raske aru saada,miks kehtis näiteks Tartus peaaegu  kesklinnas ühel pool Veski tänavat üks ostueesõiguste süsteem ja sama tänava teisel poolel hoopis teine-just Veski tänav oli piir linna ja maaõiguse kehtuvala vahel.Ka esmapilgul vaid tehnilsena tunduvad hagi esitamise tähtajad lepingu tühistamiseks võisid anda väga erineva tulemuse,kui maaõiguses oli selleks ette nähtud kuus kuud ja linnaõiguses vaid kaheks päeva.Just selline hagi hobusmüügi lepingu tühistamiseks jõudis 1920.aastate algul läbida mitu kohtuastet,jüudes Eesti kõrgemasse kohtusse.Laiemalt võis ehk teada olla,et Talllnas Toompeal ei kehtinudki liinnaõius,vaid hoopis maaõigus,sest seal olid aadlike ja rüütelokonna majad.Kui palju aga neid,kes veel 1930.aastail teadsid,et linndel olid varem maal olnud kümneid kilomeeteid linnast laugemale jäävad partimoniaalmõisad,kus endiselt kehtis hoopis linnaõigus? Seda enam,et mõistate kui majandusüksuste piire oli maarefomiga tunuvalt vähendatud ja nende uued piirid ei kattunud enam enditega.Ometigi pidid endised mõisapiirid eraõiuslike õiguspiiridena jääma õiguspiirlondi eristama ka pärast maareformi lõpuleviimist.Neile erisustele on juhtinud…


...Riigikogu jäi selles puktis presidendi poolele ja jättis kasutamata võimaluse juriidiliselt korrektselt pidurada dereediseadusaandlust,mida president Päts kasutas jätkuvalt päris aktiivselt.1937.aasta PS järgi pidi riigi kaitse all ollema küll töö,aga mitte tingimata töötajate põhiõigused.Üks vaba ühiskonna tunnus on ka streikimisvabadus,mida asuti piirama juba vaikiva ajastu alguses.1935.aastal kehtestas Päts dekreediga töötülide lahendamise seaduse,millega keelati pollitised ja solidaarsusstteigid.Streikimist lubati seadus ainulr siis,kui selle eesmärk oli parandada sterikijate endi seisukorda.1937.aasta PS paragrahv 27 küll mainis streikisõigust,kuid erinevalt PS-st ei taganud streigivabadust enam põhiseadusliku õigusena,vaid delegeeerti see lihtseaduse tasandie.Kas ja mil määral õigus,PS-s deklaratiivsel õeldud.Nikolai Maim 1939.aasta loengukonspektis on märgitud:,,Põhiõigused,eriti territoriaalsed,on üldjoontes samad,mis 1920.a.PS-iski.''Muudetud on peamiselt ainult redaktsiooni- nii on lahkuminek välisest külest.Üldine tentents 1937.a.PA-s on,et tõstetakse eriti välja kodanike sõltuvust riigist - esilduvad kolletivistlikud suunad.''Maimi hinnagul ei olnud seega põhiõiguste muudatused kuigi suured.Eraldi tõi ta välja vajaduse piirata põhiõigusi hädaseisukorras või ka teistest PS osadest lähtudes.Ka rõhutas Maim ,,kodanikumeelsuse''tähtsust,mis ei tohi ,,tagasi''kohkuda ühegi ohvri ees''riigi ksuks.Seega kui eelmevate muudatuste kohta oli Maimi hinnang neutraalne,siis-bõibolla ka 1939.aasta rahvusvaheliselt pingelist tausta arvestades-öil tema põhiõiguste piirangud ja eelkõige kodanike kohustused tähtis osa Eesti1937.aasta PS jõustus 1.jaanuarl 1938.Riigivolikogu valimised toimusid juba 1938.aasta veebruars ja Riigikogu uus koosseis alustas tööd aprillis.Koos kohaike omavalituste esindaatega valis Riigikogu esimsks Eesti Vabariig presidendiks Konstantin Pästsi.Pärast seda jätkus riigi valitsemine üsna samal moel.Kas Pätsi valitsemine presidenina oleks kuunenud tema tegavusest riigivanemana ja erti riigihoidjana veelgi autoriteetsemaks või mitte,jääb vastamata.Kaitseseisukorda pikendati edasi kuni 17.juunil 1940 sisenesid Eestisse Nõukogude Liidu täiendavd väed ja Eesti okupeeriti.21.juunil vabastas nõukogude võimu poolt ametisse seatud Johannes Varese (Barbarus;1890-1946) valitsus…


...Parlamenet saii vaiitsusele avaldada umbusaldust,ent presdent võis valitsuse asemel laiali saata hoopis parlmendt.Riiikogu muudeti kahekoaliseks,otsetel üldvaimistel moodustati ainult alamkoda ehk Riigikogu.Ülemkoda ehk Riiginõukogu oodustati ametikohtade järgi ja nimetamiste teel ning kaudsete valimiste alusel,oma esindajad pidid nimetama kohalikud omavalitsused ja kutstekojad.Maim rõhutas loengutes Riigikogu tähtsuse tõusu,võrreldes 1933.aasta PS muutustega,sest kaasaegne riigiõiguse teooria pidas 1933.aasta muutatste põhjal riigivanemat endiselt rahva esidajaks.Nüüd oii küll Ps-s selgelt välja öeldud,et ,,kõrgema võimu kandja on rahvas''( paragrahf 1),samas oli rahva võimaliusi riiigivõimu vahetult teostada  suuresti vähedatud.Maim väitis,et uue PS järgi ei olevat president enam rahva ja riigi,vaid ainuüksi riigi esidaja.Loodi õiguskantsleri ametikoht.Tema ülesanne oli valvata riigi-ja muude avalik-õiguslike asutuste tegavuse seaduslikkuse üle.Sellesse ametisss määrati Eesti Vabariigi algusaatail Eesti Sotsiaaldemokraaliku Tööliste Partei ühe juhina tuntust kogunud aastail 1919-20  töö ja sotsiaalhoolekandeminitri ametis olnud Anton Palvere ( 1886-1942)kes oli 1923.aaatast töötanud riigikohtunikuna.Ta osales a ise 1937.aasta PS välja töötanud erikomisojonis.Lisaks PS-le reguleerisid õiguskantseri tegevut veel õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus ja tasude seadus.Põhiõiguste puhul oli kõige tähtsam ideoloogillne suunamuutus.1937.aasta PS-s rõhutati juba selle pealkirjas kohustusi:,Eesti kodanikkude õigused ja kohused''Samasugune pealkiri oli ka seekord eeskuuks olnud weimari vabariigi põhiseadusea.Saksa õigusteadlane Joachim Rückert on selle kohta kasutanud välendit ,,kahe näoga Janus''ning räägib juriidilisest pingpogngist.Õiguste kõrval ka kohustuste rõhutamise puhul kerkib küsimus,millal kehtib õigus ja millal kohustus ning kumba neist tegelikult õiguspraktikas eelistada.Uus PS sätestas võmaluse kitsendada sõba-ja ühinemisvabadust riigi julgeoleku,avaliku korra ja kõlbluse kaitseks ,sõnavabadust peale selle ka kodaniku hea nime kaitseks..Steigiõigus ei olnud enam PS-s sätestatud õigus ,seda reguleeritama lihtseadustega.Need muudatused olid põhimõttelised:kui 1920.aasta PS-s peeti oluliseks üksiisikut,tema vabadust ja…


Eeskuju otsiti kaasaegse Iiaalia korporativismist ning elanikkond taheti organiseerida mitte poliitiliste parteide,vaid kutsekodade kaudu.1934.aastal korraldati olemasolevad Kaubandus-Tööstuskoda ja Põllutöökoda ümber ning asutati mitu uut kutstkoda.Järjekindla Itaaliaga võrrelava korporativismini Eestis siiski ei jõutud.Esiteks ei hõlmanud kutsekojad sugugi kõiki elukutseid ja teiseks antud neile võimalust mägida kuigi suurt rolli riigi funktsioonide teostamisel..1935.aatal esitasid neli vabadussõjalast Riigikogu juhatusele nõdmise PS muutmisks rahvaalagtuse korras.Ettepanekus soovisid nad muuta paragrahve,mis käsitlesid kodanike põhiõiguste kitsendamist,Riigikogu ja riigivanema valimisi ning riigieelarve kinnitamist.Riigivanema dekreediõigust sooviti piirata nii,et dekreediga ei oleks lubatud kehtestada ega muuta riigieelarvet või muuta ega tühistada eiigivanema ja Riigikogu valimisi.Riigivanem lõpetas selle ettepaneku menetemise ,,kahjulikkuse tõttu riilklikule korrale ja julgeolekule.''1936.aasta alguses korraldati Konstanitin Pätsi enda ettepanekul rahvahääletus küsimuses,kas anda riigivanemale volitus kokku kutsuda Rahvakogu,et muuta olemsolevat PS või hakata koostama uut.Riigikogu juhatus juhtis tähelepanu sellele,et seejuures rikutakse mittut kehtiva PS sätet,näiteks.et riigivanemal ei ole õigust rahvahääletuseks ettepanekut taha,samuti rikuti mitmeid tähtaegu.Päts ei pdanud vajalikuks sellele kirjale sisuliselt vastata.Rahvahääletustoimus ja uue PS koostamise kava kiideti heaks suure häälteenamusega.Uue PS koostamist toetas ka opossitsioon:vasuhääletamine oleks jätnud muje riigipöördeärgse poliitika aga nõustumissest.Loodeti,ka,et uue põhiseeaduse alusel saab pöörduda tagasi demokraatilkuma riigikorra poole.Uue PS eelnõu algvariandi pidi koostama valitsus ja seda pidi hakkama arutama just selleks otstarbeks kokku kutsutav Rahvakogu,kõigepealt pidi aga kuluma veel aega materajali kogumiseks.Seniks ei olnud lubatud tegutseda ka erakondadel.Sama aasta lõpus toimusid Rahvakogu esimese koa valimised ja 1937.aasta jaanaris moodustati teine koda institutsioonde ja asutuste,suurelt jaolt kutsekodade esindajatest ning riigivanema määratud isikutest.Rahvakogusse kandideerisid eelkõige valitsuse pooldajad opotsitsiooon blokeetis valmisi.Opositsioonilisi liikmemed oli Rahvakogu 110-liikmelises koosseisus neli:ainana valimistel valituna…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.