Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
63, Põlva, Eesti

    Väljas ollakse hea ( lahke,peen,kodus paha,kuri,ropp).Kodus hinnas,väljas mitte.Kurikodus,kuri külas

1) Kodus kuld,külas kurat.

2) Kes väljas kassike,see kodus koerake.

3) Kes kodu karjub,see eemal haugub.

4) Egas kodu konn  ole,et eest ära hüppab.

   Koju pole kiiret,jõuab  alati

1) Ega kodu pole jänes,et eest ära jookseb.



      Oma laps ja võõraslaps

1) Mees saab naise,aga lapsed ei saa ema.

2) Isa küll saab naise,aga lapsed ei saa ema.

3) Ega võõras laps pole ikka oma laps.

4) Oma laps on lapsuke,teise laastuke

5) Oma ema vits ja võõrsema võileib olla üks.

6) Oma lapse valet usutakse ennem,kui võera lapse tõerääkimist.

7) Oma annab vitsaga,võõrasema virutab malakaga.

8) Parem on oma ema must puder,kui võõra või.

9) Oma ema leib on parem,kui võõraema võileib.

             SUGULASED,OMAKSED

   Sugulased kolivad kokku,suhtlevad,toetavad üksteist;sugulane on parem kui võõras

1) Veri on paksem kui vesi.

2) Veri teeb verele sooja.

3) Veri langeb ikka vere poole.

4) Veri tunneb vere vaeva.

5) Ei veri või verega kohtus käia.

6) MIs ma võõrast appi saan,ku ma verest ei saa appi.

7) Omad koerad purelevad,omad koerad lepivad.

8) Susi sööb sugulase viha.

9) Sugulase olla soe magada.

10) Küll vend venna tunneb.

11) Täidi tuleb täi seljas;onu tuleb oinas seljas.

12) Tädipojad täitsamehed,onupojad oinad.

13)  Õde tuleb õõnad rüpen;tädi tuleb,täiäd põvven.

14) Aita omasid ja võta võõraid.

15) Oma paha parem,kui võõra hea.

16) Parem oma õde,kui võrsivõõras.

17) Parem hea võõraskui sitt sugulane.

18) Hää naaber enam,kui õda ja vend.

        KODU JA KÜLA

  Oma kodu igal arms;kodus kõige parem kui külas

1) Igal pool hea,kodu kõige parem.

2) Igas kohas on hea,kodus kõige parem.

3) Mäda muna peab ka pesas olema.

4) Lind armatab oma pesakest,lapasel oma kodukest.

5) Oma kolle…


   Naine vananeb kiiremini ( eriti halbva mehe käes)

1) Kiunst on naine noor hoiida.

2) Noorik ja kalender on üks.

3) Võta naine ja tee uud pastlad-mõelemad on ühekorraga vanad.

4) Hea mees ehitab naise,kuri mees kuiutab naise.

5) Kuri mees naise kulutab,vali mees naise vanandab.

6) Mees vanadab mitu naist.

7) Tütrik jumala luud,naine mehe närtsutõd.

         



Naise ja mehe easuhtest

1) Naine peab olema mehest kaljatooma aea noorem.

2)  Noor noorega,vana vanaga,kukk oma kanaga.

3) Vanal on vara kõva.

4) Vanal on palju vara.

5) Vanal on vara parem,kirstukaan on kindlam.

7) Vanatüdrukul on vara hää.

8) Vanalpoisil palju vara,kipa veel kõige enam.

           Rikkus ei loe;pigm vaesega,kui rikkaga

1) Rikkuse pärast ei maksa võtta,vaesuse pärast ei maksa põlata.

2) Osta rikkast kohast hobune,võta vaesest koha naene -siis on hää elu.

3) Parem vaese tütar naiseks võtta,kui rikka teenija.

4) Parem mees ilma rahata,kui raha ilma meheta.

    Kaasavara.Rikas naine nuhtluseks.Naise varast ei jagu kauaks

1) Tütar põlvekõrgune,vakk vaksa kõrgune.

2) Esimene pärib eide helmed,viimane pärib viisapealad,

3)  Esimesela saavad eide helmed,teisele taadi tulusad,kolandale koerakellad.

4) Rikas noorik tige,kui kikas.

5) Vaene naine toob vakaga rukkid majasse,rika naine tündrega riidu

6) Naise rikkus ja kassi vargus- see on ilmas silmapettus.

7) Naise rahaga ning ramba nahaga ei saa ilmaski järje peale.

          Rikkus ja seisund on olulised;vaene ei saa rikast,rikas ei taha vaest

1) Parem rikka mehe jalusten,kui vaese mehe pähitsen.

2) Parenb aian,kui aia toen.

3) Saksa ei saa talupoega ei taha,antvärki ei võta.

4) Kes harale hahnemuna annab.

          ABIELU.MEES JA NAINE

            Abielu röövib vabaduse,toob hoolt ja muret

1) Pulm on noore inimese surm.

2) Pulm põle muud kui jutt ja rutt,pärast nutt.

3) Abielu paneb rangid kaela.

4) Abielu toob ahelad.

5) Pulma minnes…


5) Osta hobune kiidetud,võta naine laisetud.

6)  Parem põlgatud talleke pidada,kui head otsima minna.

     Lähedat või kaugelt? Tuntu või võõras? Kuulus kositav( kosilane)

1) Võta naine nähtavast,kaasa karjaskäitavast.

2) Seda võib naiseks võtts,kellega vaka soola seitsis oled ära söönud.

3) Kauemal ikka magusamad marjad.

4) Mis kaugelt,see kallis.

5) Mis kaugelt,see kaunis.

6)  Enna olgu ikka hobudse sellg härmas,kui naise tanu tahmane.

7) Ennemini tulgu tütar koju higise hobusega,kui tahmase tanuga.

8) Kaugelt tuuakse kaunikene,üle ilma ilus;koju jõuab,ei kõlba kuhugi.

9) Ilus ilmale,kuulus kõigile,kodu ei kõlba kuhugi.

Kaasavalik vanemate,majakora järgi.

1) Tahad tütart naiseks,tuleb enne ema kaeda

2) Enne võta emast mudel,kui sa näita tütrel pudelt.

3) Kui ämm hea,siis tütar ka hea.

4) Kus on kuri koer ja ilusad hobused,sealt võta naine.

5) Sinna peresse mine kosja,kus rammus koer ja suur haopinu.

7) Sealt tuleb naine võtts,kus puuriidad,valge pesu ja rammus koer

8)  Kus kolm leeritud tütart majas on,sinna ei lähe kuratki emam kosja.

        Võta naine töö juurest,mitte pidu pidu pealt.Võta virk naine

1) Võta naine talotosta,talu telgeda tagasta.

2) Vahi nedu vardu varrest,sihi neidu sirbi päälda.

3) Võta naine võrgujäält,mitte kirikust ega kõrtsiteelt.

4) Ema vana,tütar noor,ihu ilu munakoor.

5) Ilus nägu-ihu nuhtlus.

6) Ilus on ilma päralt,inetu minu üksi.

7) Ilus petab enam kui inetu

8) Ilusa õuna sees elab ka uss.

9) Mida kenam koor,seda viham tuum.

10) Kareda koore all kasvab maitsev vili.[Ilusa näoga inimene pole alati hea südameg;inetu tihti hea]

11) Pealt kui õun,seest kui sibul.[ IIlusa ja…


      Poisid on looddud petjaks,Tüdruk kerge petta,ta uhkus on üürike

1) Poiss on loodud püüdma,tüdruk hoidma.

2) Poiss on loodud pettjaks,tüdruk vastuvandujaks.

3) Aprillikuu ilmad ja noormehe sõna on muutlikud.

4) Valge hobu ja noo tüdruk on rasked puhtad hoida

5) Hoora uhkus ja amme rikkus ei kesta kaua.

      Patuelu ja pahad tagajätjed ( eriti tüdukule:kaob häbi,ei lapsi ega mehele).Vallas laps,isadusprobleemid

1) Tuletikk ega armastus pole mänguasi.

2) Mõni läheb metsast mehele,mõni kagab kannu otsast.

3) Mäe otsast mehele,kajast kooli

4) Kuusk kuulutab,lepp laulatab,pajupõõsas paneb paari

5) Ega mehe kübarat lükata,aga tüdruku pärg lükatakse maha.

6) Olgu pulmad millas on,kui aga varrud õigel aja on.

7) Kelle nägu,selle tegu

8) Kelle nägu,selle jagu.

9) Aus laps nutab ahju peal,värdias värava taga.

10) Hurgalaps nutab nuga peal,abilaps ahju peal,värdjas värva peal.

11) Hooralastel enam õnne ja tarkust,kui abielulastel.

12) Laps-tüdrukul häbi,naisel au.

13) Väärlatsil om õnne.[ Sinna peab vaderiks ninema,siis läheb sul hästi)]

           NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK

                 Üldist

    Vajalikud eeloskused,leer

1) Kui tüdruk osksb ahjuluuda kõita,kotikangast kududa ja seasoolikaid harutada,siis saab mehele.

2) Seasooliku harutada,kotikangas harutada ja ahjuluud kõita .need tööd pidid tüdrukul selged olema,siis võis mehele minna;ja kolm otsa hoitma -süda ja perse,siis võis mehele minna

3) Siis võid pereminiks minna,kui lambakeela niiita,kotikangast kududa,püksireite vahele lappi ajada ja ahjuluuda otsa panna.

4) Tüdruk,kes ei oska mehe pükste jalge vahele lappi panna,ei tohi üleüldse mehele minna.,sest mis mees niisuguse lolli naisega tegema…


POISS JA TÜDRUK.ARMASTUS.RIKITUS,VALLASLAPS   

Ära püüa liiga varakult täiskasvanuks saada

1) Ära enne lapsrkingi ära viska,kui jalg mehesaabast kanda jõuab.

2) Varsal viil iga pikk rkka süvva'.[ Kui lii noor tüdruk tahab täiskasvanu moodi käituda:ehtida,poistega käia vms.]

    Millest vaadatakse tüdrukut ja poissi.Nõudeid tüdrukutele:ärgu lobisegu,olgu häbelik ja töökas jne.

1) Naist kaetas peast,neidu jalust.

2) Peast vahitakse peigu,aga jalast neidu.

3) Peidu pääst,neidu jalust.

4) Tüdukut töö juues,poissi pannakse poe juues tähele.

5)  Tütaelast vaadatakse ju noores põlves.

6)  Tüdruku suul peab sõlm peal olema

7) Tütarlapse suul olgu alati porstuba [= puhastav sõel] ees.

8)  Tütarlaps peab pool suud kinni pidama,kui ta räägib.

9)   Tütarlapsel olgu suu kinna,aga kõrva lahti.

10)  Kana lsul,lehma möirgamine ja tüdruku vliistamine - see hääl kostab põrgusse.

11) Kui naesterahvas vilistasb,siis vanapagan põgus tantsi.

12) Naisterahva vilistamine kuulukse põrgu.

13 Kui naisterahavas vilista,käia see vile läbi jumala pääluu.

14) Noor tüdruk piab ühe hanesule pärast üle kolme aia ronima.

    Nootevahelist tõmmet on raske takistada.Tüdruk kasvab poisi vastu.Poisi teed ja otsinud.Ehalkäimisest.

1) Arm aab,veri veab,

2) Liha käsk käib vaimu käsu vastu.

3) Ihu ajab aega taga.

4) Kui tüduk juba jaksab jala rattaummu peale pana,hakkab vaatama omale peigmeest.

5) Jumal anna pikkust,küll külapois paksust annab.

6) Poissmehe võgud on igas laevas.

7) Tüdrukust ja hernest ei tohi muidu mööda minna,kui näpuga ei putu.

8) Tütik on kui henes tee ääres,kellele igaüks näpu külge tahab pista.

9) Linnutee taeva all ja poisi tee neitsi juurde on jälgedeta.

10) Tüdukul on palju vaenlasi:päeval parmud…


       Lapsed vanemaist erinevad,ei jätka vanemete kurssi.Vanemate pahed,päritolu jne.ei loe

1) Orasset ei tunta veel vilja.

2) Isa suss,ema sass,pojast saab pool kunibgat.

3) Olgu ema hunt ja isa karu,lui aga lapsel õige aru.

4) Olgu isa sikk,ema kits,kui aga ise mees olen

5) Olgu isa,ema pukk.laps on laps.

6) Aus poeg katab vanemate halvad teod kinni.[ Kui poeg ausasti käitub,siis ei räägita tema vaenematest halba.]

7) Vanemad korjavad,lapsed pillavad,lapselapsed näevad nälga

8) Kaks põlve kosutavad maja maja,kolma kaotab.

      Kus elamist,seal lapsi.Paem lastega kui lasteta

1) Kus kaks pead padja peal on,sinna tuleb kolmas ka

2) Kana haudub niikaua,kui pojad pesast jookseb.

3) Kus vanu lambaid on,seal ka tallekesi

4) Mees nägusam,kui piip suus;naine nägusam,kui laps süles.

5)  Laps on abielu side.

6)  Laps on abielu palk

7) Lapsed on vaemate usu vili.

       Laste hulk.Ainus laps

1) Üksik tütar läheb hooraks,üksik poeg tõmmatakse võlla.

2) Kui jumal tahab meest nuhelda,siis annab ta üksiku tütre naiseks ja kui tahab ette nuhelda,siis annab veel üheaenukese lapse.

3) Ühe karuli pärast ei võeta koopa suud lahti.[ Albielupaar ei jää ühe lapsega]

4) Üks laps peab naisel olema,kaks tükki võivad olla ja rohkem ei tohi olla.

5) Nelja lapse ema alles neitsikene.

6) Aata ja laps,see naise taks.

7) Kel on viis,ei ole villand;kel kümme.ei ole küllalt.[ Laste arvu kohta]

8) Üks laps hoolelaps,mitu last rõõmu lapsed.

9) Üks laps on vähe,kaks last on kasinast.

Esimene laps ja järmised; viimane laps

1) Igal lapsel oma õnn,seitsmes…


           LAPS,LAPSED,VANEMAD

Rasedus ja lapse sünd

1) Tühine mees ei saa naisel piima lahti.

2) Kana kaagutab pärast,naine enne.[ Lapse sündimise kohta]

3) Pisuke ajab suure nurka.

4) Kolm kuud on haud lahti nurganaisel.

5) Poisslaste sündimine ja kividega mängimine on sõjaeelne töö.

6) Poiss on puunäkk,tüdruk on takunokk.[Õedadaks lapse sündimise kohta]

7) Tühja käega minna ei tohi esimest korada last vaatama;kui muud ei ole,siis veereta keressekivi sinnapoole.

     Väikelaps,tema hooldamine ja imetamine.Amm,lapsehoija

1) Hea laps oksendab,paha pahanab.

2) Kuusevibu kuivatab,kasevibu karistab,haavavibu avitab,lepavibu lepitab,männivinu mängitab.[ Kätkivibu kohta]

3) Haav äiutab,kask karjutab,kuusk kuivatab,aga lepp lepitab

4) Inimene ei ole lind,et elab ilma emapiimata.

5) Sünnib lapsuke,siis sünnib ka emale piim rinda.

6) Ema nisa iks latse suun.

7) Amme kael pannakse viimselpäeval tulised söed õhkuma.

8) Amme ehted ja põhu tuluk on üks.

      Lapse ristimine.Vaderid.Nimi

1) Kuidas vader,nõnda laps.

2) Kuida vaderid varuas,nõnda laps eluaeg.

3) Vaderi teredaks üle kolme aja.

4) Ristiisa rihmad kõvad.

5) Nime ei riku meest.

6) Ega nimi ei riku meest,kui mees nime ei riku.

7) Heal lapsel mitu nime.

8) Ilusal linnul on ikka palju nimesid.

      Lapse kasv ja areng,ealine omapära

1) Kuine laps kooga,kahe kuine kannab pead.

2) Nelja-aaatane laps kasvab poole veel.

3) Viiekuusel juba varese mõistus.

4) Laps,kel sõna suus,jalg,all.

5) Varblane ja kasvaja karjapoiss tahavad kõsasti süüa.

6) Veike koer on kaua kutsikas.

7) Suur koer on kaua loll.

8) Suure koera pojad seisavad kaua loiiid.

9) Pisike ratas jookseb…


Surnu matmine.Matjaid vähem kui pärijaid.Pärandus.

1) Jumala muld on igas paigas.

2) Kus surm,seal muld.

3) Kus surm,seal põrm.

4) kus elu sääl leib;kus surm,sääl muld.[ Kui keegi naine ootas teise naise surma,et ta meest endale saada)

5) Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua.

6) Naise vara või surnu pära on tühi.

7) Varga äri ja päri ei kesta kaua.

         Suhumine surnusse;leinamine,respekt.mälestus surnnust,surnu vähendab kuiusid

1) Jumal annab surejaid,kurat vara pärijaid.

2) Mees sureb,sõna jääb.

3) Nime ei mädane hauapõhja ka.

4) Sureb mees,surb kõht.

5) Ega elus head öelda;kui hauas oled,öleldakse.

6)  Surnu suu pääle ei kästa kohut mõista.

7) Surnu suu pääle ei tohi luua.[= valetada]

8) Surma jäljed on lühikesed.[Surnu ununeb ruttu]

9) Õel elades,kahi kadudes.

  Suru ei tule tagasi;surnuga ei saa enam kohtuda (elavag saab)

1) Surmast ei ole ükski veel tagasi tulnud.

2) Kes pole sündimiset taga saanud,see ei saa surmast ammugi tagasi

3) Sõjast on meest oota,agaa mitte kalmust.

4) See on küll teinud,kes hauas on.

5) Inimene saab inimesega ikka kokku,aga kalm ei saa enam kalmuga.

6) Kivi puutub kiviga kokku,mis siis veel inimesed.

         Surm lõppetab kõik maised tööd,võlad,mured,rõõmud jne.,annab rahu ja puhkust

1! Siis on kõik lõppend,kui kaks kätt risti rinna peal.

2) See on küll teinud,kes hauas on

3) Ei töö enne lõpe,kui kaks kätt risti rinna peale saab.

4) Enne pole aega,kui kaks kätt risti rinna peal.

5) Ega enne rahu saa,kui kaks risti rinna pääl.

6) Rahu on…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.