EUROOPA KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD
62, Põlva, Eesti

KÕRE ehk JUTTSELG-KÄRNKONN
Levila.
Lääne- ja K-Euroopa,Baltimaad,Lääne-Ukraina,Valgevene,ka Suurbritannia,kus arvukus on kahanemas ja Edela-Iirimaa.
Tunnused.Pikkus kuni 10 cm,tavaliselt 7-8 cm.emased on isastest suuremad.Jässakas ja suhteliselt
lühijalgne.Parootised silmatorkavad ja paralleelsed,pupillid horsontaalsed,seljal tüüpiliselt erekollane
pikitriip ( mõnikord on see vaevumärgatav,väga harva puudub).üldvärvus enamasti pruunikas,hall või
rohekas,tumedate laikude ja plekkidega,mis on harva niisama selged kui rohe-kärnkonnal.Silma vikerkest hõbejaskuldne.Pikima tagavarba all olevad köbrukesed on tavaliselt paarilised.Isaste kurgu-
alune on sinikas või lillakaspunane,lõua all suur värviline kõlapõis.
Häälitsus."Laulab"pms. öösiti,tavaliselt kooris.Häälitsema hakkab enamsti pisut enne päikseloojangut.
Mõnikord võib ta lauluks ergutust saada ebamäärstestki helidest,nagu mööduvate rongide mürin jm."Laul" vali korduv kõrin,mis meenutab kauget mopeedi põrinat või öösorri laulu.Iga häälitsus algab ja
lõpeb üpris järsku ning kestab tavaliselt 1-2 sekundit.Vaiksetel õhtutel võib koori kuulda 2 km kaugusele
või isegi kaugwmale.
Eluviis.Videviku - ja ööloom.Levila põhjuosas elab tüüpiliset liivaaladel,isegi luidetel,harilikult mere
lähedal,kus ta sigib riimvees.Mujal võib teda olla mitmesugustes elupaikades.Pürenee poolsaarel on teda
kohatud kuni 2000 m. kõrgusel ü.m.Liigub kõndides või lühikeste sööstutega joostes,ei hüppa.Sageli kaevub kohevasse pinnasesee,kasutades ees - ja mõnikord ka tagajalgu.Härritatuna tõmbab ennast õhku täis ja tõstab keha nagu harilk kärnkonn.Kõred kasutavad mõnikord urge seltsinguliselt,päeval
peituvad teste loomade urgudesse,kivide,puuronitide jms.alla.Talvitub maismaal.Sageli peab jahti
avatud aladel ja mõni isend läbib suuri vahemaid(kuni 2,5 km).Arvatakse,et kõred orienteeuvad maa magnet välja järgi.Sigimisperiood on araali põhjaosas pikk.Sigib sageli madalates päikesepaistelistes
tiikides,aga,ka ajutistes mage-või riimveekogudes.Mõnikord hülgab kasutusel olnud sigimisveekogu
ning rändab uude paika./ Eestis koeb päikesepaisrel asuvates madalaveelistes lamedapõjalistes,
laugete kalliaste ja vähese taimestikuga veekogudes.Sageli on need ajutised veega täidetud
nõod ja lohud.
Enamik isaseid meelitab emaseid ligi häälitustega,istudes madalas vees.Osa isaseid
säilitab energiat ja loodab teiste,häälitsevate isaste peale.Emased külastavad sigimisveekogusid lühi-
ajaliselt ja koevad 1500-7500 muna,mis paiknevad kudunööris kahe ( vahel ühe) reana.Kudunöör on
1-2 m pikkune ja u.5 mm jämedune.Kullesed kooruvad munadest vähem kui nädala pärast ja
moonduvad ühe kuu või tunduvalt pikema aja pärast tilluksetekas kärnkonnadeks,kes on enamasti kuni 1 cm pikkused.Mõnikord kogunevad järglased kobarasse,et kuivuse korral niiskust säilitada.Levla
põhjaosas saab enamik isendeid suguküpsseks 3 aastaga,olles 5-6 cm pikkused,kuid lõunaosas tavaliselt 2 aastaselt.Teada olevalt elas üks isend 17 aastat.Vangistuses on eluiga olnud veelgi
pikem.

0 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.