Shoti käbilind
Nagu männi-käbilind,kuid veidi väiksema nokaga,alaoka tipp võib külgvaates olla nähtav.Varieerub segavõrd,et paljusid isendeid ei saa eristada suurenokalisitest käbilindusest.Häälitsus"klüp-klüp" ja laul
nagu käbilinnul.Paikne pesitseja shotimaa männikutes.
Männi-käbilind
Võrreldes kuuse-käbilinnuga pea suurem ja kandilisem ning nokk tugevam ja ühtlasemalt jäme,alanoka
tipp pole külgvaates enamasti nähtav.Korrutav metalne lennuhäälitus "küp" või "tip" on tavaliselt madalam kui kuuse-käbilinnul,kuigi kõrgus ja kõlavärving varieeruvad.Enamasti talvel on kuulda hoogsatest "iidrüp"- või "piitjü (p) -silpidest koosnevat suhteliselt üksikust laulu millesse mõnikord on põimitud kurinaid ja sirinaid.Ärevushüüd vali madal "üürk-üürk".Pesitseb suhteliset hõredalt ja aastati
kõikuval arvul okasmetsades.Erinevalt kuuse-käbilinnust toitub pms.männiseemnetest.Väljaränded väiksema ulatusega kui kuuse-käbilnnul,harva kohatav väljaspool okasmetsavööndit.Tihti silmapaistvalt
usaldav;teda või näha metsateedel ja - radadel rahulikult nokkimas mahalangenud männiseemneid või
liivateri.Meil ebaühtlselt ( pms.Lääne-ja Põhja-Eestis) levinud väiksearvuline haudelind.
Vööt-käbilind
Kuuse-käbilinnust väiksem,saledama nokaga,lennul näib sihvakam ja pikema sabaga.Isaslinnul külmem
karmiinpunane värvus.Tunnuslikud on kaks laia valget tiivavööti ja küünarsulgede valged tiivaäärised;
juv.ja esimese aasta lindudel on tiivavöödid kitsamad ja küünarsulgede tipud võivad olla täielikult kulunud.Lennul kuuldub kuuse-käbilinnu häälitsusst pehmem "tüp"või "küp"või eemalt urvalindu meenutav "tsitit tsret...":kutsehüüd nasaalne venitatud "tööt" nagu mängupasust.Kiiretst kurinatest,
sirinatest koosnev laul meenutab põhja-lehelinnu või ka rohevindi oma.Tüüpiline Siberi taiga lind,kalle
põhitoiduks on lehiseseemneid;sööb kuuse- männi -ja seedriseemneid ning pihlakamarju.Pärast
invasiooniaastat või jääda pesitsema Põhja-Skandinaavijassegi,kui kuuseseemneid on rikkalikult.
Eestis ebajärekindel invasioonikülaline;X-III.
Halltsiiitaja
Teisttest tsiisitajatest eristavad teda suurus,hallikaspruun lõokeselik sulestik,tugev nokk ja sabas valge värvuse puudumine.Elutseb kuival ava-kuituurmaastikul ja jäätmaadel kus ta om hõlpsasti vaadeldav nt.telefonipostil või tarapostil.Isaslind laulab omapärast,kergesti äratuntavat stroofi,milles
3-4 tiksuvale silbile järgneb klaasklirinat või võtmekimbu kõlinat meenutav paisuv-vaibuv heli;"tsük-tsik-tsik-tzrl'l'lzr'r'r'r".Lendab ühest laulupaigast teise,jalad rippu.Väljaspool pesitsusaega on salguti
niitudel,kõrrepõldudel ja lautade läheduses,sageli koos talvikesega.Sidehüüd madal kõva "tzük"või "tk" kutsehüüd pehme "dsrrüt" ,ärevuses ka "tzii....tzek".Toiduks enamasti seemned,aga ka putukad.
Eestis ilmelt ebajärjekindel väga haruldane haudelnd;III-IX.

Meeldib! 3