kanti hoolt ja nende järele valvati.Nii oli kaua aega pärast peremehe surma võimalik kindlaks tehe,et üks kaladest elas auväärse eani-60 aasta vanuseni.

VANIM KÄRBES:Aristoteles teatab,et üht olevat nähtud elavat kuue-või seitsmeaastaseks.Kuidas seda

aga võimalik teada on,vaidleb Athenisos vatu.

SUURIMAD ÄMBLIKUD JA SKORPIONID:Kusagil maailmas ei olnud nii suuri ämblikke ja skorpione

kui praeguse Alžeeria aladel,Strabinit,kes aga kahjuks nende täpsemaid mõõtmeid.Inimesed kandsid

küll pakse nahkrõivaid ja hõõrusid vöödijalgu küüslauguga,kuid sellest hoolimata lasksid igasugused

satikad neil harva elada vanemaks kui 40-aastaseks.

SUURIM SEEPIA:150.aastat eKr olevat Gbraltari idapoolset rannikut nuhelnud erakordne koletis.

Tegemist oli tohutu suure seepiaga,kellel oli harjumus uidaata öösiti rannas ja Carteia linni ümbrus-

kaudsetes basseinides,kus ta sai pimeduse varjus segamatult soolakalaga maiustada.Meeleheitel kala-

kaipmehehed ehitasud siis kõrge tara lootuses looma liikumist takistada,kuid seepia ei lasknud end häirida ja ronis sellet puud mööda üle.Lõpus õnnestus elajas koertega ümber piiratata,kui too pärast

tulemusrikast reidi avamere poole tagasi suundus.Peletisest levis kohutavat haisu ja ta kombitsad

tantsid hirmunud koertel naga malakad ,enne kui ta kolmeharuliste harpuunidega tapeti.Korjus näidati

Rooma väejuhile Lusullesele ,kelle sekretärid selle hoolega üle mõõtsid.Pea oli nii suur,et mahutas 15

amforat - umbes 390 liitrit ja peaaegu 10 meetri pikkustest kombitsatest suutis täikasvanud mees vaevu

kinni võtta.Suurimad iminapad olid nagu kausid,nende maht oli oma kümme liitrit.Looma säiilinud jäänused kaalusid 229 kilo.

SUURIMAD TEOKARBID:Suurimate tigude karbid teatati olevat saadud Aafrikast.Nende maht võis

olla,6,5 liitrit.

IHARAIM KALA:Vahemere kõige kergemini püütav kala oli meriräim.See ei hoolinud mlllesrki,et

vaid pääseda oma liigi emaste juurde.Kõigepealt aga tuli üks korralik täiskasvanud emane kätte saada.Ailianose väitel polnud lahja kalaga mõtet üritadagi.Ükski maalima mereräim ei ilmutavat säärase vastu huvi.Esimases paadis aerutav kalur sidus espartnööri kinnipüütud emase huultest läbi

ja veda teda enda järel.Ei läinud kaua,kui vesi isastest kihises.Antiikaja autori sõnul olid need lausa

pöörased ja püüdisid iga hinna eest lähemali pääseda.Siis viskas teine kalus võrgu välja.Tavaliselt

tal vedas ja sai ühe heitega terve parve kätte.

VAPRAIM MÕÕKKALA:Tugevat ja kaunist mõõkkala imetleti.Räägitaks,et suuremad ründasid isegi

laevu.Üks selline juhus avastati Bitüünias,kus laev läbivaatuseks üles tõsteti.Laeva alla vaadates

leiti kere küljest hiiglasliku mõõkkala pea.Kala oli laeva oma mõõgaga ramminud ja keerisesse kinni

jäänud.Ailianos arvab,et laeva sõiduhoog oli keha ära kultanud,kuid tõenäoliselt oli hoopis nii.et mõõkkala ei pääsenud lahti,suri laeva all ja teised kalad sõid ta ära.

KÕIGE OHTLIKUM KALA:Maalima ohtlikum kala on kardetud merekoletis,kellast ei teata õieti

kuigi palju,kijutab Ailinos.Kirjeduse järgi otsustades näib olevat tegemist mõõkvaalaga.Nende kohta

väideti,et nad mitte ainult ei söö inimesi,vaid ajavad ka laevu ümber,sest nende hiiglaslikud kehad

tekitavad suuri laineid.Korsika saare elanikud teadisid rääkida mereädalisest,kes oli roninud kaljule

ja arvanud end olevat turvaliselt varjud.Kui teda märkas mõõkvaal lõi sabauimega üles nii suure laine,vesi uhas õnnetu õnnetu mehe merre tagasi,,msjärel ta sedamaid näljase koletise lõugade vahele kadus.

PIKIM KÕHU-USS:Räägitakse,et ühel Argilse templisse abi otsima tulnud naisel oli kõhus hiigla suur uss.Ta heitis uungukuks pikali.Üks templiabilistest tõmba ussi paljaste kätega välja,kuid tal ei

õnnestunud naise pead enam oma kohale tagasi saada.Seda juhtus säärastes olukodades sageli.

TALTSAIMAD ANGERJAD:Kõige taltsamid angerjaid võis näha Arethusa linnas praegusea Türgis,

kus nad elasid ühe pühamu läheduses.Angerjatel olid kullast ja hõbedast kõvarõngad ning nad lasksid ennast meelasti toita ohhvriloomade jäänuste ja rohehallitusjuustuga.

PIKIM MADU INDIAST:Mõnikord saadeti Rooma keisritele Indiast hiigelsuuri madusid;Augustus ja

Claudius olid ühed sääraste reptiidide õnnelikest omanikest Kõige suurema Roomas nähtud mao

pikkuseks mõõdeti 22 meetrit,jutustab Stuetonius.Siin tekib küsimus,kas võib viga olla kästsi ümber

kirjutatud manuskrptis või ehk oli tegemist võltsitud topis-eksemplariga.

PIKIMAD MAOD ROOMA RIIGIS:Früügias elutses liik madusid,kes kavas 17 meetrit pikaks.Ailanose väitel võis neid suviti näha.Madudel oli kummaline komme end tõsta poole keha

võrra maast püsti.Nii peibutasid nad ligi linde,keda siis tervet alla kugistasid.Kirjutaja kinnitusel arvasid roomlased,et sulelisi ahvatleb madude hingeõhk.

TALTSAIM KROKODILL:Antiikaja taltsaima krokodilli võis leida Arsinoe linnast Egiptuses,kus

jumaldati krokodille juba iidsetest aegadest saadik.Preestrid valisid välja eriti püha eksemplari,kelle

eest kanti hoolt eraldi järves.20.aasta paiku eKr oli looma nimi Suchos ning kõik läbisõitvad turistid

toitsid teda veini ja lihaga.Strabon oli ise tunnitajaks kuidas preetrid avasid krokodilli lõuad ja pressisid sealt sisse grllliud liha,levapätse ning veini ja mee segu.Kuidas Sucusele dieet maitses,ei ole

teada,sest kohe pärast seda ujus ta järve teisele kaldale,kuhi pidi vantsima terve seltskond,kui järgmine isik oma heldekäelisust ilmutada soovis.

KÕIGE ISEÄRÄLIKUM VÕTLUS LOOMADE VAHEL:50.aastate lõpus pKr.leidis Egiptuses aset

kummaline võitlus,milee tunnistajaks oli Rooma kuberner isiklikult.Delfiinid olid piki Niilust üles ujunud ja asunud võtlusse krokodilliprvaega.Nad sukeldusid krolodilldele kõhu alla ja rebestasid neid

oma seljauimega.Kui kaotused ksavasid liiga suureks,põgenesid krokodllid lahingutandrilt.

KIIREIM LOOM:Kõikidest loomadest,kaasa arvatud nendest,kes kes maapeal elavd,on kiireim delfiin.

TALTSAIM DELFIIN:Keisser Augustuse valitesmisemisajal elas Baiaes-Vesuuvi lähedases väikeses

kuurordis Hyscnthuuse nimeline poiss.Ssalsamas ligidal Lucirno meres uitav delfiin armus poissi,kes

lahe teisele kaldale Puetolisse kooli minnes jagas temaga leibaoma moonalotist.Üsna pea ilmus

delfiin alati,kui poiss teda hellitusnimega ,,tömpnina''hüüdis ja viis ta seljas üle vee kooli.Nii kestis

aastaid,kuni poiss ühel päeva jäi haigeks ja suri.Kaua käis delfiin teda tavalises kohtumispaigas teda

ootamas,enne kui samuti nähtavasti murest ja igatsuset suri.Plinus tunnistab,et te häbeneks seda

lugu rääkida,kui juhtunud poleks maininud mitu autori.

VILJAKAIM MAISMAALOOM:Hiired on nii pesakondade suuruse poolest kui ka pajunemiskiiruse

poolest võrreldes teiste loomadega uskumatult viljakad,kirjutab Aristoeles.Kord suleti hirsiga täidetud

potti tiine hiir ja kui pott mõne aja pärast avati,sibas selles 120 hiirt.

VANIM KOER:Umbkaudu 200 aastat pKr teatas Ailianos koerast,kes elas 14-aastaseks.Viissada aastat varem kirjutas Aristoteles ,et koered võivad elada 15-20 aastat.See tõendab,et Homeros ei

eksinu,kui laskis Odysseuse koeral surra 20 aasta vanuses.

KÕIGE KAUGEMALE UJUNUD KOER:Kui pärslased 480.aastal eKr Kreeka vallutasid,lahkusid paljud Ateena elanikud linnast,et leida varju Salamise saarelt.Delfi oraakel oli ennustanud et puit-

müür suudab vastu pärslaste ülemvõimule.Sellest saadi aru nii,et tasub ehitada suur parv.Kiiruga läksid vist loomad meelest.Sest räägitakese,et Periklese isal Xanthipposel oli nii truu koer,kes ujus laeva järel kuni Salamiseni välja,roomas seal viimaks kaldale ja suri.Vahemaa Ateena

sadamast saareni on umbkaudu 10 kilomeetrit.

KÕIGE KIINDUM KOER:28.aastal pKr viskus väga ustav koer asjatult Tiberisse.Tema peremees

Sambius,üks Rooma tolleaegseid kuulsamaid inimesi oli juba surnud.Ta tapeti vanglaaugus,sel ajal

kui koer teda väljas ootas.Lõpuks jooksis peni Gemoniae scalale - kohutavasse kohta Kapitoolimi

serval,kust hukunute kehasid tavaliset alla visati ja nägi kuidas sõdurid laipa sügavikust välja hiivasid.Kui keha viimaks jõkke heideti,hüppas loom selle järele.

USTAVAIM VALVEKOE:68.aastal pKr räägiti Roomas erakordselt ustavast koerast.Ta ei lahkunud

oma peremehe ,kõnealuse juhul keiser Galba kõrvalt,olgugi,et too lamas tapetuna Frum Romanumil.

Aiinos jutustab,et sõduri,kes võtsid Galbalt elu,pidid enne surmama koera,et saaks trofeeks edisel

keisril pea otsast raiuda.

KÕIGE ROHEM TAPETUD KOERI ÜHEL TÄNAVAL:Kui keiser Aurelianus asus 272.aastal pKr teele,et maha suruda kuninganna Zenobia mäss Palyras kohtas ta ootamatult visa vastupanu Tyana

linna piiramisel Kapadookias.Vihaselt hüüdis keiser,et ta ei jäta mitte üht koera selles linnas elama.

Kui lõpuks linlased alla andsid oli ta siiski juba rahunenud ja ühe tuntud Filosoofi kinnitusel,kes seal

kunagi elas,keelas igasuguse rüüstamise.Seepe keisrila tema sõnu,mispeale ta olevat vatsanud..,,Hea küll'' tapke siis kõik koerad.'' Kimmaline küll.märgib ajalookirutaja,armee võttis nalja

tõsiselt ja täitis käsu suure innuga.

KÕIGE ISEÄRALIKUM HOBUNE:Caesaril olevat hobune,kelle esijalad sarnanesid inimese jalgadedega,sest kapjade asemel olid neil varbad.Väite kontrollimisks võis vaadata hobuse raidkuju

Caesar püstas Venuse templi ette Roomas.

VANIM HOBUNE:Aristotelese sõnul elavad hobused 35-40 aasta vanuseks.Ent on teada tõestatud

juhus,kinnitab,ta kus hobune elas auväärse eani - 75-aastaseks.

VANIM TÕUTÄKK:Vanim tõutäkk olevt samuti Aristotelelse väitel sugutanud märasid veel 40-seti.

Tallisulased pidid küll ta esijalad ja hobust paaritumise ajal toetama.

ARMASTUIM HOBUNE:Pärast võite võdujooksurajal oli Caligugal kombeks kutsuda oma isiklik

võistlushobune Incitatus keisrlikule pidusöögile.Suksule seveeriti kullatud teri ja vett kullatud peekrist.Ühel hästi õdusal dineel nimetas Calgula oma hobuse konsuliks.Võidujooksude vahel elas

loom marmorist tallis mõnust elu.Latter oli elevandiluust,hobuseketid purpurpunased.Nagu oleks seda kõike veel vähe,oli hobusel ka eraldi maja koos mööbli ja orjadega,kus ta võis vastu võtta külalisi.

ILUSAIM JA ÕNNETUST TOOVAIM HOBUNE:Esimse aastasja keskpaiku eKr oli Gnaeus Seiusel

hobune,kõigist teistest suurem ja tugevam.Lakk oli paks ja läikiv,värvus ebaharilik pururpurpunane.

Kuid hobusega käis kaasas ebaõnn.Pärast seda,kui Marcus Antnius Seiuse tappis,ostis konsul Cornelius Dolabella 100 000 sestertsi eest.Peagi aga hukkus Dolabella Süüria sõjas ja tema vastane

Gaius Cassius pani hobusele käpa peale.Cassiuse surmas omakrda Antonius,kes sai viimaks kahe ka

kahe hobuse omanikuks.Ent Anonius suri ju samuti kui takoos Kelopatraga pärast Aktioni lahingus

lüüasaamist 31.aasstal eKr Egiptusse naasis.Siit ongi pärit kõnekäänd ebaõnna eriti kannatavate isikute kohta.,,Sellel mehel on Seiuse hobuna!''.

KÕIGE AUPAKLIKUM HOBUNE:Kui keiser Traianus koos satraapide ja printsdega ühte linna sisse

tungis,ilmusid alistatud peagi kingitutega nende hulgas hobusega,kes oskas kummardada.Loom laskus lihtsalt ninuli maha asetadea pea austatavlale jalgde vahele.