KESKIMISE SUURUSEGA,SELJAUIMEGA VAALAD
KÄÄBUSVAAL
Põhitunnused:pealagi näib profiilis lamedana,nokisel on selgelt nähtav keskvall.Pea on ülaltvaates,tume pea keskvall,koont teravatipuline 50--70 kurgualust vagu.Üsna esileulatuv ja pikk selja-
uim asub seljal tagapool kui tavagridal.Koon palju teravam kui põhjavaalal,parem ülahuul ei ole valge
nagu on heeringvaalal.Põhjapoolkera kääbusvaaladel on loibadel põikisuunaline valge vööt.Sabauime enne sukeldumist üles ei tõsta.
Tegevusjälgede joonised:kiusplaadid kuni 30 cm pikkused,eespool kollakad,tagapool lähevad üle halliks kuni pruuniks,fontään ähmasepiiriline,kuini 1,8 m kõrgune kalju.
LAUPVAAL
Põhitunnused.laup on suur ja kumer,nokis ning delfiininokiste sarnane.Delfiiinidest palju suurem.Ainuke
poolkuukujuline hingats asub kumera lauba taga olevas sälgus.Ülapool šokolaadpruun kuni hallikas-
pruun,küljed heledamad,kõhul ebakorrapärased laigud.Seljauim keskmide pikkusega tihti tugevalt taha-
poole kõvedunud,asub u.2/3 selja pikkuse kohal.Loivad lühikesed ja terva tipuga.Laia kesksälguta selja-
uime tagaserv sügavalt nõgus.Nokkvaalal on laup vähem kumer ning nokis lühem ja ebaselgemalt piiri
tletud.
NOKKVAAL
Põhitunnused:keha jässakas,pealagi profiilis veidi nõgus,laup läheb laugelt üle ühiseks ja ebaselgelt
piiritletud nokiseks.Alalõuluu tipus 2 koonilist hammast,mis on igemetest läbi lõikunud.Keha hall kuni
sinikashall,pea tavaliselt valge.Seljal ja külgedel sageli lineaarsed armid.Külgedel ja kõhul kahvatud
täpid.V- kujuline kurgualuste vagude paar on iseloomulik kõigile nokisvaaladele.Väike kolmnurkne
seljauim kuni 38 cm kõrgune,asub selja keskpunktist tunduvalt tagapool.Loivad väikesed nurgelise
välisservaga.Saba kesksälguta.Laup vähem kumer ning nokis lühem ja ebaselgemalt piiritletud kui
laupvaalal.

Meeldib!