VASKUSS
Levila.Euroopa mandriosa,v.a.Pürenee poolsaare lõunaosa,Iirimaa,L- Kreeka,enamik Vahemere saartest
ja põhjaalad.Teda on ka Lääne-Siberis,Kaukaasisias,Ees-Aasisas.
Tunnused.Täiskasvanud isendite üldpikkus ligikaudu 50 cm,kuid tavaliselt väiksem.Kahjusatsmata saba
on kehast pikem,kuid täiskasvanud see enamasti murdunud ja enam ei taastu.Väga siledate soomustega
maolaadne roomaja.Tavaliselt on ümber keskkeha 24-30 soomust.Ülapool pruun,hall,isegi punakas või
vasekarva.Emastel on harikikult seljatriip ning küljed üsna tumedad küljed ja tume kõht;isased on ühtlasema värvusega,kuid mõnikord neil olla sinised täpid,eriti levila idaosa isenditel.Vastsündinud on
silmatorkavalt värvunud:ülapool kuldne või hõbedane,küljed,kõht ja seljatriip väga tumedad.
Varieerumine.Läänepoolsetel isenditel( alamliik A.f. fragilis) on ümber keskkeha 24-26 soomust.Sinised täpid on haruldased,neid võib olla ainult isatel.Idapoolsetel isenditel ( alamliik A,f. colchicus ) on ümber keskkeha 24-30 soomust ja paljudel isastel on sinised täpid,aga mõnikord on täppe
ka emastel.Nende kahe vormi kokkupuuteala ( seal esineb ka mõiningaid vahevorme)Soomest lääne poolt ja ulatub K-Ungarini.Balkani poolsaarel on levila jaotumus keeruline.
HARILIK RÜÜVASKUSS
Levila.Balkan (Ida-Horvaatia,P-Kreeka,L-Makedoonia ning L- ja Ida-Bulgaaria),Krimm,mõni Egeuse mere
saared.Osa Ees- ja K-Aasiat.
Tunnuaed.Täiskasvanud isendite üldpikkus on kuni 140 cm.( Kahjustamata saba on u.1,5 korda kehast
pikem).Väliselt meenutab suurekasvulist vaskussi.Tugeva kehaga maolaadne loom,keda Euroopa teistest
roomajatest hõlpus eristada,sest ta on enam - vähem jalutu ja keha kummalgi küljel silmatorkav vagu.Täiskasvanud isendid võivad mehe randme jämedused.Tavaliselt ön nad ühtlaselt kollakas - või
hallikaspruunid.Vanemaka saades värvus tumeneb.ehhki pea jääda kahvatuks.Noorte tsendite
hallikat värvi ülapoolel selgepiirilsed tumedad vöödid ning nebde soomused on tugevama kiiluga kui
täiskasvabutel.Enamikul isenditel.
Varieerumine.Varieerub vähe.Euroopa populatsioone käsitletakse kui O.o.thracius 'e alamliiki.
Eluviis.Elab üsna kuivades paikades,tavaliselt kaljustel künkanõlvadel,kus on mingil määral taimestikku,valgusrikastes metsades,lahtiste kividega müüridel ja muldtammidel,kivikuhilates jm.
Teda võib leida kultuurmaastikust,isegi asulate lähedusest.Päeva- ja videikuloom,aktiivne pärast vihma.Häirituna võib liikuda üpris kiiresti,kuid väsib ruttu.Saba ei murdu kuigi hõlpsalt,kuid irdumise
korral taastub väga aeglaselt ja enamasti köndistub.Toitub peamiselt selgrootutest (eriti kojaga tigudest,keda muljub katki) ja lülijalgsetest ( k.a.mardikad,rohutirtsud ja muud putukad) ning vähesel
määral selgroogsetest (nt. väiksetest hiirtest,karihiirtest ja ka sisalikest). Rüüvaskuss muneb 6-10 muna,mille mõõtmed on ligikaudu 40 x 20 mm,pojad on koorudes 10-12 cm pikkused.

Meeldib!