Põhjavint
Metsvindist kõigis sulestikes eristatav roostekollase või oraanži rinna-ja õlasulestiku ning eriti lennul nähtava valge päranipu järgi.Puhkesulestikus isane sarnaneb emasega,kuid värvid on kirkamad ma musta tipuga nokk on silmapaistvalt hele.Hilistalvel ja kevadel poole muutub isase pea järjest tumedamaks,sest heledad suleäärised kuluvad.Lennuhäälitsus kanepilnnulaadne "jäk"ning tunnuslik venitatud kääksuv "djääk".Laul,mida põhjavint esitab ka rändepeatusel,on nagu rohevindi venitatud ürisev territooriumihüüd,kuid ilma tõusva lõputa "džrrrr".Laulu vahele teeb isane sirtsutavalt "drrt" nagu
äsja lennuvõinestunud rästapoeg;harva esinev lauluvariant on sädistav "tšetšetšetše" mis meenutab urvalinnu lennuhäälitsust.Pesapaigas on kuulda ka teisi,tihti segadust tekitavaid hääli,nagu metskiurlik
pausidega pikitud tilksuv "tsli" ja tasane ärevushüüd "püiiä".Pesitseb taigavööndis,asendades selle põhja
osas suuresti metsvinti,eriti arvukas on ta mägikaasikutes.Lõuna pool on levik kohatisem;nt.Eestis on põhjavint kõikuva arvukusega harv haudelind loodusmaastikulaamades.Läbirändel (III) IV-V ja IX-XI meil tavaline,talivitujana.Enamik isendeid veedab talve suurte parvedena Kesk-ja Lääne-Eeuroopa nurmedel,niitudel japuistutes ( pöögimetsades,sest pöögipähklid ja valgepöögiviljad on tema oluline talvetoit).
Suurnokk-vint ehk suurnokk
Hõlpsasti määratav,nt. metsvindist suurem ja tüsadam.Nokk kevade ja suvel tinahall,talvel helerruuge.
Isasest tuhmimal emaslinnul küünar-hoosuled ja laba-hoosulgede välisäärised hallid.Juv.rind ruugjas ja
põikimustriline,mask ja kurgutähn ähmasemad.Vaatamata uhkele sulestikule ja tohutule nokale jääb ta
suvekuudel enamasti märkamatuks.Pelglik ja ettevaatlik nii,et tuvastav pms.häälitudte - järsu põksuva
"t(s)k"või siseva "zii" - järgi.Lainjal puulatvade kõrgusel metsalagendikku ületades mõjub tugeva.
tüseda ja suurepealisena;siis on oluliseks tunnuseks laiad valged tiivavöödid.Maapinnalt äkitsel
lendutõusul on näha ka saba valge tipuvööt.Suhteliselt harv leht-ja segametade,parkide ja suurte
aedade liik.Tugeva nokaga purustab kõvakestalisi luuvilju,nt.kirsikive,et seemneid kätte saada,kuid
peatoit on siiski pöögi,vahtra ja jalaka viljad,ka pungad ja putukad.Eestis ebaühtlaselt levinud väikse-
arvuline haudelind ja harv talvituja,enamik enamik isendeid rändab lõunasse,et naasta (III) IV.Talvel
hulgub väikestestes salkades ringi,küastab ka linnutoidumaju,kus eelistab päevlilleseemneid ja maa-
pähkleid.

Meeldib! 2