Helilooja Ludvig van Beethoven ( 1827) armastas reinimaalasena eriti Rüdersheineri veine.Ta oli mitu korda palunud oma kirjastatajatelt,vendadelt Schottidelt Mainzis üht saadetist veinidega Viini,kuid kui ta lõpuks pudelid kätte sai,polnud ta enam ise klaasi hoidma.Üks sõber püüdis talle lusikaga vedelikku suhu tilgutada,kusjuures suurem osa läks mööda.Beethoven sositas väsinult:'' Kahju,mu jumal,sellest on kahju.''
Iirlast Brendan Behanit ( 1964 ), kuulsat draamakirjanikku ja maailma kuulsat joodikut,valmistas haiglas üks katoliku nunn surmaks ette.Behan oli liigutatud rolle omakasupüüdmatust andumusest ja sellepärast kuulsa surija viimane soov talle:'' Et kõigist su poegadest saaksid piiskopid.''
Shotlane Alexander Graham Bell ( 1922) arendas 1876 aastal välja telefoni,mis põhimõtteliselt töötab
tänapäevalgi.Sellepärast peetakse teda ekslikult kaugkõnelemise leiutajaks,kuigi saksa füüsik Johan Philipp Reis oli sellist aparaati avalikult juba 1861.aastal esitlenud.Bell suri arusaamisega:'' Nii vähe on
tehtud,nii palku palju veel teha''.
Sir Charles Bell ( 1842),Briti astronoom ja närvifunktsiooni avastaja oma naisele:'' Kallista mind''.
Inglise mõrtsukas John Bell ( 1831) oli 14-aasstne üles poodi.Pärast seda tõsteti hukkamiskõlbuilike kanditaatide vanusepiir 16 aasta peale.Belli viimast etteastet tuli viis tuhat inimest ja ta pöördus rahva-
hulga poole:''Teie kõik,olgu see telile hoiatuseks''.
Briti romaanikirjanik Arnold Bennett ( 1931) oli umbkaudu 30 aastat saareriigi enim loetud autor,kuid
on tänapäeval peaaegu unustatud,kuna ta romaanid olid liialt ajastukesksed.Teda poleks häirinud,kui
teda oleks nimetatud sopakirjanikuks,sest teadis,et toimetas kauba kätte kiireks tarbimiseks.Igatahes
on tema raamatud tasemel,mida võiks kadestada iga tänane saksa autor,kellel sarnased püüdlused.
kui talle peadsest lõpust teada anti,naljatas Bennett:''Kõik läheb kuidagi nässu.''

Meeldib!