1.Aju tegevusvõime on hunnitu.Kui talle ei jätku ainet.töötab tühikäigul ja produtseerib mõttetuid mõtteid.
2.Mõttetud mõtted on ajutegevuse nullmaatriksid.Ehhki nad ei sisalda midagi,poleks mõlemise ( resp
maatriksite) süsteem nendeta täiuslik.
3.Paljud argitarkused,millest juhindudes otsustatakse teisiti,kui seda laialt proklameeritavad ( tihti
õige kõrgelennuliselt tühised) käitumissoovitused ette näevad,taanduvad ühisveendumuteks,mida
nii kirgliku üksmeelega varjatakse,et neid ei söandata isegi endale tunnistada.
4.Piisava otsimise korral jätkub häid mõtted kõigile.Mitte neid nii hirmus palju käibel oleks,vaid seetõttu
et üks ja sama mõte võib olla kasutatud edukalt täiesti erinevates,isegi vastupidistes olukordades.
5.Mõtteplastikat esitatakase tihti sõnaplastkaatpakendis.
6.Mõistuse vastupidavust on rängalt üle hinnatud.Ja ka selle lõppmatut rikastumisvõimet.On super-
totrusi,mis ummistavad ajukanalid juba nende ühe-või paarikordsel läbimälumisel,kui selle tegevusele
anduda avameeli ja uskumistahtega.
7. Mõttemast tegevusest on inimest raskem kõrvale hoida kui mõttetust.Seepärast poetaksegi vahel
kas või nahast välja,et mõne tegevuse mõttetust tõestada,
ARUKUS JA SAAVUTUSED!
1.Arukate hinnangute järgi üle jõu käivate ülesannete lahendamisele asujaist leiab üks osa olevat jõudu
piisavalt ja osal jääb seda veel ülegi.
2.Kõikjal enda ümber näevad üksnes arutust sagedamini need,kel puudub võime eraldada arukust
arutuset.Kuula siis nende jutte ja soovitusi,kuidas arutusest üle või jagu saada!
3.Tarkade eelis,et nad võivad rääkida ja teha ka rumalusi.Geniaalsed oskavad seda nõnda,et sellest
muutuvad tarkuse endagi näojooned.
4.Arukuse puu kõige hinnatavamad viljad on eostatud arutuse tolmuteradest.
5.Alati ausalt mõtelnu ja talitanu ei pane tavaliselt tähelegi,kuidsa ta mõtleb või talitab.Probleemiks
muutub ausus kohe,kui tekib kihk,ahvatus,kohustus olla ebaaus ja kui harjumuslik ausus seda
takistama tükib.
6.Mida rohkem reetlkkust,seda kõrgemalt hinnatakse ausust.See on lihtne turuseadus.Aga kõige
rohkem reklaamivad ausust just need,kel pole seda üldse või on kõige vähem pakkuda.Selle
poolest kogu too aususe ümber sekeldamine turukaubandust ei meenuta.
7.Kaalutlevust on kaldutud alati arukusega segi ajama.Väliselt nad ongi väga sarnased.
8.Eelistagem libedakaanelisi ja karmisisulisi raamatuid vastupidisele.

Meeldib!