Evengi tsiisitaja
Põhjasiisitaja suurune tugeva koonilise noka ja selgemustrilise peaga lind.Isaslinnu pea kevadel must valgete kiirutriibu ja lahuriba ning laia,silma eest algava erekollase kumutriibuga.Värskes puhkesulestikus ja emaslinnul põsk tumepruun,kulmutriipalgab noka tüviku juurest ning on eesosast kollane ja tagapoolelt valkjas.Kõrvaalal selge valge täpp,mida tagant ümbritseb must raam:lõuariba mustatriibuline.Selgelt tumedatriibuline alapool kollase või roostja värvuseta.Kutsehüüd terav "tsit" nagu
põhjatsiisitajal,Eksikülaline Siberist;Lääne-Euroopas kohatud mõned korrad.
Põhjatsiiasitaja
Rootsiisitaja suurunune,kuid kontrastse peamustri ja suhteliselt tugevama noka tõttu tundub jässakam.Kukal ja külgkael maksapruunid kuni roostepunased.kehakülgedel ja päranupualal sama värvi
laigud.Puhkesulestikus mõlemad sugupooled sarnased,erinedes rootsiisitajast sirgema seljakuga pikema noka,kõrvaala heleda tähni,kuhikjama pea,laiema lauba ning puguala ja kehakülgede ruske mustri poolest ( roo- ja väiketsiiitajal on triibud mustad).Isenditi muutlik,kuid alati hele kiire ja vulisev laulustroof ei ole tüüpiline tsiisitajale,vaid meenutab võsaraadi või isegi põõsalinnu oma,nt.djüü-idjüdödidjüdölii-dödidjüdölii-düdidö" või lühikese teisendina "djüü-ihdüüdedidli".Kutsehüüd laulurästalik,
kuid mitte nii kuiv,"tsik",äravushüüd pesapaigas venitaud peheme vile "tsii"nagu kukkurtihasel.Pesitseb
suhteliselt tavalise linnuna hõredates soistes okas-ja segametsades (eriti siirdesoometsades),sageli soode või ojade ääres,Väga haruldane haudelind ka Põhja--ja Ida-Eestis.Toitub seemneist,pesitusajal ka putukaist.Rändab VIII-X kagusse,naaseb V.

Meeldib! 1