Randkiur
Suur tumeda sulestiku ja pika nokaga kiur,jalad mustad või tumevioletsed.Sulestiku värvus muutlik;Lääne-Euroopas elutsev alamliik petrosus on üldiselt tumedam ja tugevama rinnatriibustusega kui Norra ja Läänemeremaade alamliik littolaris,keda võib segi ajada mägikiuruga.Mõnel alamliigi littorelis'e isendil on pealagi,kukal ja selg hallimad,vähese mustriga rinnal roosakas varjund.Talvel on tuhm-hallikaspruunil ülapoolel oliivrohekas varjund ning pugualal laiad ähmased tähnid ja triibud;kulmu-
triipu enamasti pole,on aga selge hele silmarõngas.Äärmised tüürsuled on hallid.Kutsehüüd "ps(r)iit" või
"iirst" on karedam ja pisut pikem kui sookiurul,seda ei korrata järjest.Ka lennul esitatav laul sarnaneb sookiuru omaga,kui on tereva ja metalse tämbriga jada"i-tsirtstsirsri....".Pesitseb ainult kivistel ja kaljustel randadel ja saartel;tähelepandamatu.Toitub putukatest,vähilaadsetest ja tigudest,keda otsib adruvallidest ja rannakivide ümbert.Eestis väga haruldane haudelind Lääne-Saaremaa väikesaartel,mujal juhuslikult.
Mägikiur
Hundsulestikus on alapool roosakas,triibutust leidub vaid külgrinnal ja kehakügedel;lagipea on hall ja selg pruunikashallkui randkiurul,kulmutriip selgem ja tiivavööt valgem.Äärmised tüürsuled on valged.Suhteliselt tavaline alpi aasadel,metsapiirist ülalpool;talvel mere-ja järvekallastel ning märgaladel.Lähis-Idas talvituva Kesk-Aasia alamliigi coutelli puhkesulestik on pruunim ja heledad alad luitunumad kui nomiaatvormil.Pisut venitatud kutsehüüd nagu sookiurul "siit! või ka "iits trüt",mõnikord
tervamam tämbriga nagu sookiurul ka soo-ja randkiuru oma vahepealne.
Leetkiur
Pöhja-Ameerka ja Ida-Aasia liik,Euroopas kohatud ühel korral.Puhkesulestikus on alapool kollakasruugem,rinnal ja ja kehakülgedel kitsamad ja selgemad triibud kui randkiurul.Siberi alalliik japonicus on järjepidev talikülaline Lõuna-Iisraelis ja tõenäoliselt ka mujal Lähis-Idas:tal on alapoolel
tumedam ja tugevam triibutus kui randkiurul,mõneti meenutab sookiuru.Häälitsus sananeb sookiuru omaga.

Meeldib!