Jääkaur
Järvekaurist üldiselt märgatavalt suurem( kuigi osa mõõtmeid võib kattuda),pea suurem,laup püstisem ja nokk selgelt laiem.Tundrakauurist on ta veidi väiksem,ujudes hoiab pead ja nokka rõhtasendis,kere
näib pikem kui tudrakauri oma ja selle kõrgem punkt asetseb eespool.Hundsulestikus pes,kael ja nokk
must,külgkaelal lai valge triibuline vööt.Puhkesulestikus ülalpool väga tume tinahall,poolkaelusmustjas,
kukla ja kiiru värvus vastandub valgele alakaelale.Poolkaeluse kohal lõikub tumeda ja heleda piir alakaelalt tahapoole tunnusliku valge kiiluna;see on hea tunnus ujuva ja lendava jääkauri eristamiseks
jääkaurist.
Tundrakaur
Jääkaurist pisut suurem,kael jämedam ja nokk kõigis sulestikes heledam.Ujudes hoiab pead nii,et nokk on ülespoole viltu,see võimaldab veelgi noka ülespoole kõverdumust,võrreldes jääkauriga(selle nokk on
sirge).Hundsulestikus tunnuslik kollakasvalge nokk,jääkauriga võrreldes hajusamad ja suuremadselja-
tähnid,valgel kaelavöödil vähem triipe ja vööt aheneb tahapoole(jääkauri kaelavööt on laiem kuklal).
Väikepütt
Väga väike ümaravõitu tume pütt,nokalahulaikhelekollane.Puhkesulestikus heledam:kehaküljed,kael ja
põsed kollakaspruunid,kurgualune valkjas.Tagakeha valkjas,turritab seda sageli.Juv. rinnal ja kaelal punaruske varjund,pea suhteliselt tume;pea ja kaela mustri kujundavad järk-järgult kasvaate sulgede
udusulised tipud,mis sügise jooksul aeglaselt kuluvad.X-XII kujunev esimese talve sulestik sarnaneb ad.
puhkesukstikuga,kuid paljudesl on silmaalune tuhm põselaik.Lennul pole tiibadel valget (mõnikord kumab
küünra-hoosulgede alusel kahkjat helendust).Pesitseb taimestkurohketel järvedel,jõgedel ja veeslmadel;väga pelglik ja teda on raske vaadelda.Enamasti tuvastatakse teda kilkava häälitsuse järgi
(meenutab väikekoovitaja või emakäo oma),mis sageli kiireneb trilleriks;sidehüüd 2 - 3 silbline puhas vile.Sügisel ja talvel elab rohkem avaveel(järvedel,vaiksetel merelahtedel,veehoidlatel jm).Sööb
putukaid,pisilimuseid ja väikesi kalu.

Meeldib!