IMETAJAD
Nahkhiired,kängurud ja vaalad ning ka inimene kuuluvad imetajate klassi.Teisetest loomarühmdest eristab imetajaid ühine tunnus,et emased söödavad oma järglasi oma piimanäärmetest erituva toitva nõre- piimaga.Imetajad on püsisoojased ning enamikul liikidel on tihe karvastik.Maakeral elab umbkaudu
4000 liiki imetajaid,kelle seas on nii maismaa-kui ka vee-elanikke.Poegimisviisi järgi võib imetajad kolme
suurde rühma.Pärisimetajad,nagu nt gorillad sünnitavad arenenud kehaehitusega järglasi.Austraalis ja
Ameerikas elavad kukkurloomad toovad ilmale järglasi,kelle areng jätkub erilises taskukujulises kukrus.
Ürgimetajad (ainupilulised),keda leidub vaid Austraaiias,munevad
KÕIGE SUUREM IMATAJA
Kesmiselt 26 m pikkune ja 120 tonnise massiga sinivaal on loom.kes maakeral kunagi eksisteerinud.Maismaal määrab looma suuruse tama jäsemete vastupidavus keharaskusele.Meres säärst piirangut pole ja paljud vaalaliigid kasvavad hiigelsuureks.Ka kaotavad kogukad imetajad suhteliselt aeglaselt kehasoojust.Mereimetajad on head ujuad tänu oma voolijoonelisele kehale.
KÕIGE VÄIKSEM IMETAJA
Pisikärssnina on maaiilma kõige väiksem imataja.See Tai lubjakivikoobastes elav tilluke nahkhiir on 33 mm pikkune ja kaalub ainult 2g.Väikestel imetajatel on väga suur soojuskadu ning mõned neist näiteks
karihiired söövad peaaegu vahetpidamata,et kehasoojust vajalikul tasemel hoida.Puhates langevad pisikärssninad tardumusse,mille kestel nende kehatemperatuur langeb - nõnda hoiavad nad energiat.

Meeldib!