HOIATUS LAISKUSE JA VALELIKKUSE EEST

1.Mu poeg,kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele,kui oled löönud kätt võõra heaks,kui oled oma
suu sõnade pärast võrku mässitud,oma suu sõnade pärast kinni püütud,siis tee ometi,mu poeg,
enese päästmiseks nõnda,sest sa oled ju sattunud ligimese võimusesse:mine ja alanda ennast ja
anu oma ligimest!Ära anna und oma silmadele ega suikumust laugudele!Päästa end gasellina lõksu
eest või otsekui lind püüdja käest!
2.Mine sipelga juurde,sina laisk,vaatle tema viise ja saa targaks!Kuigi tal ei ole pealikut.ülevaatajat
ega valitsejat,valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.Kui kaua sa laisk,
magad,millal sa ärkad unest?Veel pisut und,pisut pikutamist ristis kätega,siis tuleb vaesus sulle
kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvaga mees.Kõlvatu inimene,nurjatu mees,käib vale suus,
pilgutab silmi annab jalga märku,viitab sõrmega tal on kavalus südames,ta kavatseb kurja,ta külvab
alati riidu.Seepärast tuleb tea õnnetus äkitselt,ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.Neid kuut asja
Issand jah,seitse on tema hingela jäledad:
3.Laisa tee on nagu kibuvitsaheekk,aga õigete rada on sillutatud.Tark poeg rõõmustab isa,aga alp
inimene põlgab ema.Rumalus on rõõmuks sellele,kel puudub aru,aga arukas mees käib otse.Nõu-
pidamiseta nurjavad kavatsused,aga lähevad korda paljudele nõuandjate abiga.Inimesel on rõõm,
kui ta suu oskab vastatata ja sõna õigel ajal-- küll see on hea.Targal läheb ülespidi,et ta pääseks
põrgust,mu asub on all.Issand kisub mahe kõrkide koja,aga ta kinnitab lesknaise raja.Kurjad
kavatsused on Issandale jäledad,aga heatahtkikud on puhtad.Inimesel on küll südama soovid,
aga Issandalt tuleb,mida keel peab kostma.
4. Uhkus on enne lagust ja kõrkus enne komistust.Parem on olla koos vaestega alandlik kui kõridega
saaki jagada.Kel tark süda,seda nimatatakse mõistlikuks ja mahedad huuled edendavad õpetust.
Mõistus on omanikule eluallikaks,aga rumalus on on rumalae karistuseks.
5. Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.Sõbralikud sõnad on nagu
kärjemesi,magusad hingele ja kosutuseks kontidale.Mehe meelest on mõnigi tee õige,aga lõpuks
on see surmatee.Nälg aitab töömeest töös,sest ta suu sunnib teda.Kõlvatu mees kaevab hukatus-
augu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.Salakaval mees tõstab riidu ka keelepeksja lahutab
sõbrad.Mees kes kasutab vägivalda,ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele,mis ei ole hea.
6. Parem kuiv paluke rahus kui kotitäis ohvriliha riiuga.Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning
jagab pärisosa nagu üks vendadest.Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks,aga Issand katsub
südamed läbi.Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli,petis kuulab kurjakuulutavat keelt.Kes
kehva pilkab,toetab tema Loojat,ei jää karistuseta,kes tunneb rõõmu teise õnnetuset.Lapse-
lapsed on vanade kroon ja laste uhkuseks on nende vanemad.Meelehea on andja silmis nagu
võlukivi:kuhu ta iganes pöördub,seal on tal edu.
Kes üleastumise kinni katab,otsib armastust,aga kes seda meelde tuletab lahutab ennast sõbrast.
7. Noomitus mõjub arukale rohkem kui sada hoopi albile.Õel inimene püüab aina vastu hakata ent
temale läkitakse kallale julm käskjalg.Pigemini tulgu mehele vastu karu,kellelt on pojad röövitud,
kui alp oma rumalusega.Kes head kurjaga tasub,selle kojast ei lahku õnnetus.Kes alustab tüli,
päästab otsekui vee valla:seepärast jäta järele,enne kui puhkeb riid.
8.Õela õigeks-ja õige hukkamõistja-need mõlemad on Issanda meelest jäledad.Mis kasu on rahast
albi käes,kui tal ei ole soovi omandada tarkust.
9.Kes leiab naise,leiab õnne ja saab Issanda hea meele osaliseks.Kehv kõneleb anudes,rikas vastab
karmilt.On sõpru,kes üksteist maha löövad,aga mõni sõber on ustavam kui vend.
10.Parem vaene,kes elab vagaduses,kui see,kel valelikud huuled ja ise on alp.Kes peab käsku,hoiab
oma hinge;kes sellest ei hooli peab surema.Mehele on auks hoiduda riiust,aga kõik meeletud
hakkavad peale.Aus nimi on kallim kui suur rikkus,hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.Tark
näeb hädaohtu ja poeb peitu,aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.Juhata poiss tee
peale,siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!
11.Kes külvab ülekohut,lõikab viletsust ja tema viha vits saab otsa.
12.Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid.Kes leiab tema?Ta mehe süda loodab tema peale
ja tulust ei ole tal puudu.Kogu oma eluaja teeb ta mehele head ja mitte kurja.Ta muretseb villu
ja linu ning töötab virkade kätega.Ta tõuseb kui on alles öö,ja annab perele rooga ja määratud
osa oma teenijaile.Ta soovib põldu ja hangib selle oma käte viljast ta istutab viinamäe.
järgneb...

Meeldib! 1